* uimed * lõpused * saba * varjevärvus 6. Selgita liigiteket töös antud teksti ja joonise põhjal (erinevad liigitekke teed)- nt. joonised õp.lk.164, 165 Levila äärtel elavaid populatsioone eraldab suur vahemaa ning nende isendite omavahelise ristumise tõenäosus on väike. Aja jooksul võivad üksteisest kaugel olevate populatsioonide isenditel toimuda sellised muutused, mis viivad ristumisbarjääri kujunemiseni. Nii kujunebki ühest liigist kaks liiki. Kui loomapopulatsioon rändab uutele aladele ning neil tekkivad uute tingimustega sobivamad omadused, suudavad nad uutes tingimustes ellu jääda. Aja jooksul muutused kinnistuvad ning tekib ristumisbarjäär lähtepopulatsioon isendiga. Nii tekibki uus liik. 7. Milliseid tõendeid evolutsiooni toimumisest saab: a) erinevate liikide ehituse võrdlemisel Organismide ehitus on muutunud aja jooksul keerulisemaks. Paljudes varem elanud organismides võib ära tunda hilisemate vormide eellasi
ajal samas paigas ning võivad omavahel vabalt ristuda. Esitatud selgituse põhjal tooge üks näide taimepopulatsiooni ja üks näide loomapopulatsiooni kohta. Taimepopulatsioon on näiteks .................................................................................................... ..................................................................................................................................................... Loomapopulatsioon on näiteks ................................................................................................... ..................................................................................................................................................... 48 9.5
ajal samas paigas ning võivad omavahel vabalt ristuda. Esitatud selgituse põhjal tooge üks näide taimepopulatsiooni ja üks näide loomapopulatsiooni kohta. Taimepopulatsioon on näiteks .................................................................................................... .................................................................................................................................................... Loomapopulatsioon on näiteks ................................................................................................... .................................................................................................................................................... 49 9.5. Selgitage, kuidas on isendite arvukusega seotud järgmised mõisted a) stabiilne populatsioon, b) kasvav populatsioon, c) kahanev populatsioon. 5 punkti a) ..........................................................................
· 71. Nimeta abiootilisi faktoreid, millised piiravad (limiteerivad) organismide kasvu ja paljunemist · 71. Kliima, geoloogia, vesi või selle puudumine, atmosfäär ja selle koostis, päikesevalguse hulk IX Inimpopulatsioon e. rahvastik · 72. [1 p.] Mille poolest erineb inimpopulatsiooni arvukuse kasv loomapopulatsioonide arvukuse kasvust? · 72. Inimpopulatsiooni kasv on tugevalt mõjutatud kunstlikest teguritest, populatsioon ise on võimeline oma kasvu reguleerima; loomapopulatsioon on peamiselt mõjutatud keskkonna poolt pakutavatest mõjuritest ega ole ise võimeline oma kasvu reguleerima. · Pealegi asuvad inimesed kõrgemal troofilisel tasemel. · 73. [1 p.] Inimkonna ajaloost on teada vähemalt kolm perioodi, kus rahvastiku juurdekasv on olnud väga kiire. Millega seda seletada? · 73. Need hüppelised juurdekasvud on olnud seotud tootmises toimunud revolutsiooniliste arengutega, mis toovad kaasa eluviisi muutuse
Eelöeldust nähtub, et entroopia kasv ja tasakaaluoleku kujunemine on lihtsalt kõige tõenäosema olukorra realiseerumine kõikvõimalike olukordade seas. Entroopia kasvu seadus toimib mitte ainult molekulide maailmas, see on üldine kõigi suurearvuliste kollektiivide korral. Me võime jälgida, kuidas nõrgaltorganiseeritud inimkollektiivis kogunevad ja jaotuvad ühtlaselt tootmis- ja olmejäätmed. Suurearvuline loomapopulatsioon sööb paljaks ja reostab ära oma elukeskkonna. Mitteisoleeritud süsteemi entroopiat on võimalik vähendada väljastpoolt süsteemi saadava energia arvel, kuid sellega kaasneb paratamatult entroopia kasv ümbruskonnas. Näiteks on kõik elusorganismid avatud süsteemid, mille olekuparameetrid püsivad eluaja jooksul peaaegu konstantsetena. Elu pole aga tasakaaluolek, vaid sellega näiliselt sarnane statsionaarne olek. Kõik elusorganismid
annaabi.ee 
