detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik pärast laotamist mulda viia 48 tunni jooksul. Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus. Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Nitraaditundlik ala § 263 Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees
Kõrvalhoonete katuseid kaeti mõnikord kisklaudadega või puukoore ja mätastega. Põhja-Eestis ja saartel kaeti sepikodade ja suveköökide katuseid mõnikord paeplaatidega. Laastkatus hakkas levima 19. saj. II poolel. Pärast eterniitkatuste kuulutamist 2 tervist kahjustavaks on tänapäeva maaehituses hakatud jälle kasutama laastukatust ja mereäärsetel aladel rookatust. Soomes on levinud haavapuu laudadest katusekate loomapidamishoonetel, haavalauad paigaldatakse poola tüüpi laelaudise sarnaselt, laudadesse on freesitud 2 soont vihmavee juhtimiseks. TERMINID kaldkatus katus, mille kalle rõhtpinna suhtes on suurem või võrdne kui 1:10; kasutatav pööning - pööning, milles inimene saab püsti asendis liikuda ja millel on lisaks keskkonnatehnika paigutusele ka mingi muu kasutusotstarve ( pesu kuivatus, kasutus elamispinnana, hoiuruum) kasutusjuhend - dokument, mis sätestab, kuidas omanik või tema poolt selleks
• Vedelsõnniku laotamine koguses, mis vastab 400 või enamale loomühikule, on lubatud ainult Keskkonnaameti heaks kiidetud vedelsõnniku laotamise plaani alusel. • Põllumajandusega tegelev isik, kes kasutab 50 ja rohkem hektarit haritavat maad ning lämmastikku sisaldavat väetist, koostab igal aastal enne külvi või mitmeaastase kultuuri korral enne vegetatsiooni algust väetamisplaani. § 164. Sõnniku hoidmise nõuded • Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle viie loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikutüübist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. • Sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse arvutamisel võib välja arvata karjatamisperioodil loomade poolt
hoone viiluotstele toetuvad tugevad parred. Kõrvalhoonete katuseid kaeti mõnikord kisklaudadega või puukoore ja mätastega. Põhja-Eestis ja saartel kaeti sepikodade ja suveköökide katuseid mõnikord paeplaatidega. Laastkatus hakkas levima 19. saj. II poolel. Pärast eterniitkatuste kuulutamist tervist kahjustavaks on tänapäeva maaehituses hakatud jälle kasutama laastukatust ja mereäärsetel aladel rookatust. Soomes on levinud haavapuu laudadest katusekate loomapidamishoonetel, haavalauad paigaldatakse poola tüüpi laelaudise sarnaselt, laudadesse on freesitud 2 soont vihmavee juhtimiseks. Koostas: Meeli Kams 36 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 37 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 38 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 39 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 40
Teised suhtuvad sellesse kui tüütusse kõrvalprodukti, millest proovitakse suvalisel viisil ja ajal lahti saada. Toodetava sõnniku liik sõltub peetavate loomade liigist ja ettevõtte suurusest. Hobuste, lammaste ja kitsede pidamisel tekib ainult tahesõnnik. Sigade, veiste ja lindude puhul on võimalikud kõik sõnnikuliigid. Sõnniku käitlemisel tuleb läbi mõelda kogu tegevus sõnniku liikumisel laudast hoidlasse, sõnniku hoidmisel, transpordil ja põllule laotamisel. Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loom- ühiku (LÜ) loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. See ei tähenda, et väiksema lauda sõnnik võib keskkonda reostada. Ka väikese arvu loomade omanik peab hoidma ja käitlema sõnnikut nii, et see ei häiriks oluliselt naabreid ega reostaks keskkonda. Paljud reostusjuhud leiavad aset, kuna sõnnikuhoidlad ei ole projekteeritud, rajatud ja ekspluateeritud nõuetekohaselt.
annaabi.ee 
