Kõige enam on ohustatud kahepaiksed, peale seda kõik taimed, loomad jne. Kannatavad ka korallriifid. Tulipunkt vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud. LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Elupaikade hävimine Võõrliigid Loodusresursside ülekasutamine Saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused Inimtekkelised kliimamuutused LIIGIKAITSE AJALUGU EESTIS Mõisate loomapargid (18-19.saj) Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850) Koduloomakaitse ja kalatrepid ( 19.saj teine pool) Botaanilised ja zooloogilised kaitsealad Loodus ja loomakaitseseadus Liik on niisugune väiksem organismirühm,mis sellesse rühma kuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi Vääriselupaik on kuni 7ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaistavat
1 Ohustatus haruldus Punane nimekiri (punane raamat) Väljasuremisohus liigid. Eri tasanditel: rahvusvaheline, piirkondlik, riiklik. Ohukategooriad: Kriitiliselt ohustatud Eriti ohustatud Ohualtid ohustatud liigi mõiste - liik, mis võib suure tõenäosusega lähiajal välja surra. Liigikaitse ajalugu Eestis - 1976-79 Eesti Punane Raamat, ilmus 1982. - Mõisate loomapargid (18.-19. saj.) - Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850-ndad) - Koduloomakaitse ja kalatrepid (19. saj. teine pool) - 1910 Vaika linnukaitseala - 1935 LKS’ga riiklik kaitse liigikaitset reguleerivad õigusaktid: LKS 2004 liigikaitse põhimõtted - Võimalikult madal takson, võimalikult kõigi liikide säilimine - Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine - Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud - “Avalikustamine keelatud”
Haruldus- midagi on vähe Punane nimekiri (punane raamat): Kolm tasandit: · rahvusvaheline (IUCN Red List) · piirkondlik (European Red List 6 000 liiki) · riiklik (Eesti punane raamat), 109 riiki Ohukategooriad: välja surnud, kriitilises seisundis, väljasuremisohus, ohualtid, ohulähedased, puuduliku andmestikuga. Ohustatud liik: liik, mis võib suure tõenäosusega lähiajal välja surra. Liigikaitse ajalugu Eestis: Mõisate loomapargid (18.-19. saj.); Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850-ndad); koduloomakaitse ja kalatrepid (19. saj. teine pool); botaanilised kaitsealad (1924 Harilaiu poolsaar, Järvselja reservaat, 1925 Jugapuude reservaat Hiiumaal, 1930 Abruka salumets, Lipstu nõmm, Puhtu hiismets); zooloogilised kaitsealad (1910 - Vaika linnukaitseala, 1938 - Ratva raba loodusreservaat kotkaste kaitseks); 1935 Looduskaitseseadusega riiklik kaitse 26 ja müügikeeld 6 liigile.
lahterdatakse ohustatuse, mitte harulduse põhjal! Praeguseks 9ne jaotus. Red List ohukategooriad (2001) 1: Regionaalselt välja surnud RE; Looduses hävinud EW; Äärmiselt ohustatud CR; Eriti ohustatud EN; Ohualtid VU. Red List ohukategooriad (2001) 22 2: Ohulähedased NT; Soodsas seisundis LC; Puuduliku andmestikuga DD; Hindamata NE. Liigikaitse ajalugu Eestis: Mõisate loomapargid (18.-19. saj.). Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850-ndad). Koduloomakaitse ja kalatrepid (19. saj. teine pool). Botaanilised kaitsealad: 1924 – Harilaiu poolsaar, Järvselja reservaat; 1925 – Jugapuude reservaat Hiiumaal; 1930 – Abruka salumets, Lipstu nõmm, Puhtu hiismets. Zooloogilised kaitsealad: 1910 - Vaika linnukaitseala; 1938 - Ratva raba loodus- reservaat kotkaste kaitseks. 1935 – Looduskaitseseadusega riiklik kaitse 26 ja sh müügikeeld 6 liigile.
bioloogilise mitmekesisuse tulipunktid: o vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki o vähemalt 70% elupaigast hävinud väljasuremise põhjused: o elupaikade kadumine ja fragmenteerumine o võõrliigid o loodusressursside ületarbimine o saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused o inimtekkelised kliimamuutused liigikaitse ajalugu Eestis: o mõisate loomapargid (18.-19. sajand) o Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850. aastad) o koduloomakaitse ja kalatrepid (19. sajandi teine pool) o botaanilised kaitsealad: 1924 – Harilaiu poolsaar, Järvselja reservaat 1925 – Jugapuude reservaat Hiiumaal 1930 – Abruka salumets, Lipstu nõmm, Puhtu hiismets o zooloogilised kaitsealad: 1910 – Vaika linnukaitseala
annaabi.ee 
