sageli puudu taimedes leiduvatest vitamiinidest . Sellepärast ongi vaja teada, kus teatud vitamiine veel leidub. Inimorganism vajab vitamiine normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks.Vitamiinid jagunevad kahte rühma: vesilahustuvad ja rasvlahustuvad. Rasvlahustuvate vitamiinide varud organismis on suhteliselt väikesed, seega peaks neid saama igapäevase toiduga. Põhilised rasvlahustuvad on A, D, E ja K vitamiinid. A vitamiini leidub põhiliselt kala- ja loomamaksas või oranzides ja kollastes köögiviljades. See mõjutab nägemist ja luude kasvu. A vitamiini puudusel muutub nahk kuivaks, võib tekkida nohu ja silmapõletik. Halvemal juhul võib inimene jääda pimedaks. D vitamiini saab kalarasvast, munakollasest, võist ja pärmist. See on vajalik luude ja hammaste kasvamiseks. D vitamiini puudus tekib eelkõige taimetoitlastel. Tuleb meele pidada, et D vitamiinist on kasu vaid siis, kui inimene viibib piisavalt päikese käes. E vitamiini
Näiteks leidub süsivesikuid meie laste lemmikutes - kartulikrõpsudes. Liigse süsivesikurikkaid toite 1 süües nagu jahu ja kondiitritooted võib hakata kimbutama kroomivaegus. Kroomirikas toit aitab pankrease hormoonil insuliini reguleerida veresuhkru hulka, hoiab ära diabeedi tekke. Tõhusad kroomiallikad on tomat, mais, õun, loomaliha, kanaliha, juust, munad, krabid ja meliss. Veel leidub kroomi ubades, hernestes, sojaubades, loomamaksas, täisteraleivas, õllepärmis. Siin leidub oht, sest kergesti omastatavad süsivesikud kergitavad järsult vere suhkrusisaldust. Kõhunääre peab sellele kähku reageerima ja pikapeale ei suuda selle kõrvalt emam toota piisavalt veresuhkru taset hoidvat insuliini. See on tõsine haigus, sest insuliinipuudulikus paneb seda süstima. Suhkrurikkad toitained mesi, puuvili, peedid, porgandid. Osa süsivesikuid muutub organismis reservrasvaks.
inimesed ei jaksanud käia, nende igemed veritsesid ja hambad langesid välja. Üks kaastundlik mõisaproua tuli mõttele lisada leiva- ja koogitaignale maltsa ja nägeseid ning päästis nõnda oma pärisorjad näljasurmast K-vitamiini abil. · See vitamiin kiirendab haavade paranemist · Suurendab veresoonteseinte vastupidavust · Mõjub valuvaigistavalt · Tugevdab lihaseid K-vitamiini leidub aedviljades (lillkasas, brüssel kapsas, spinat, salat, kabatsokk, sojauba), loomamaksas ning looma- ja seaneerudes. Natuke vähem on seda võis , juustus, munades, maisiõlis, kaeras ja hernes. Väikestes kogustes on seda avastatud ka peedis, kartulites, porgandis, tomatis, puuviljades (apelsin, banaan, virsik), teraviljades (mais, nisu), piimas ja leivas. Nipp: Kindlasti K-vitamiini sisaldavatest aedviljadest valmistatud roogi maitsestada hapukoore, majoneesi, päevalille-,oliivi- või maisiõliga, kuna muidu K-vitamiin ei imendu organismi. K-vitamiini vaegust tuleb harva ette
Plii võib põhjustada kehvveresust, kahjustada meeste reproduktiivsüsteemi. Plii kumuleerub luudes. Aktuaalsem on plii puhul tema mürgisus, eriti arvestades suurt tarbimist ja kumuleerumist organismis. Ookeanidesse suubub reostusena aastas sadu tuhandeid tonne Pb. Loomadest on plii suhtes kõige tundlikumad koerad ja hobused, kõige vähem aga hiired ja rotid. Kulinaarias peaks arvestama, et näiteks merekalades koguneb plii peamiselt nahka ja lõpustesse. Kõrgem on pliisisaldus loomamaksas, -neerudes ja -ajus. Loomkatsete põhjal arvatakse pliiatsetaadi ja pliifosfaadi vähki põhjustavat toimet. Väikelapsed on plii toimele enam vastuvõtlikud, neil tekib kehvveresus, valud kõhus, lihasnõrkus ja ajukahjustus; kahjustub vaimne ja füüsiline areng. Looted kahjustuvad emaihus, kuna plii läbib platsenta. Suurte pliidooside toimel võivad sündida enneaegsed lapsed, alakaalulised imikud, vaimse arenguhäirega koolieas ja väikese kasvuga.
rauavaegust (maksas, põrnas, Fe-sisaldavates valkudes, nt transferriinis ja hemoglobiinis). Kuid aktuaalsem on plii puhul tema mürgisus, eriti arvestades suurt tarbimist ja kumuleerumist organismis. Ookeanidesse suubub reostusena aastas sadu tuhandeid tonne Pb. Loomadest on plii suhtes kõige tundlikumad koerad ja hobused, kõige vähem aga hiired ja rotid. Kulinaarias peaks arvestama, et näiteks merekalades koguneb plii peamiselt nahka ja lõpustesse. Kõrgem on pliisisaldus loomamaksas, -neerudes ja –ajus. Plii mõjutab praktiliselt iga inimkeha organit, kõige haavatavam on närvisüsteem, eriti lastel. Plii eraldub väga aeglaselt luudest ja peaajust. Seepärast taastuvad ka ajutegevuse häireid aeglaselt. Soodsates tingimustes alaneb organismi pliisisaldus poole võrra alles kahe aasta jooksul. Plii kahjustab ka neerusid ja reproduktiivsüsteemi. Plii suured annused alandavad reaktsiooniaega,
külmetumast. Lisaks sellele kaitseb see nahka ja rakumembraane. A-vitamiini vajavad eelkõige kasvueas lapsed ja teismelised. Samuti ka suitsetajad. Vitamiin A vaegusteks on erinevad probleemid silmadega nagu kuivus, erinevad silmakahjustused, aga esineb ka nahamuutusi- naha ja limaskesta paksenemist ning muundumist. Samuti väheneb vastupanuvõime nakkushaigustele. (Capivit A+E) Vitamiin A-d leidub karotenoide sisaldavates köögiviljades nagu porgand, paprika või tomat, aga ka kala- ja loomamaksas ning juustus. (Toitumisõpetus. Toitained loengukonspekt) 3.1.2 Vitamiin B .Vitamiin B omab kõige paremat mõju eelkõige närvisüsteemile. Samas tagab see ka hea seedimise. B-vitamiinil on palju erinevaid variante, mis kõik omavad suurt tähtsust ja kõik toimivad erineval moel. Tegelikult koosnebki B-vitamiin kaheksast erinevast osast ja seesõttu kasutatakse sõna B-rühma vitamiinid. Näiteks vitamiinid B1 ja B2 on olulised selleks, et valgud ja süsivesikud energiaks muuta
annaabi.ee 
