on eri piirkondades erinevad. Tsivilistatsioon sai alguse Huang He tasandikult. Alles meie ajaarvamise algul sai Jangtse asustatud rohkem ja maad õpiti täielikult ära kasutama. Algul tekkisid põlluharujate asulad. Elanikud kasvatasid hirssi, otra ja nisu. Hiljem ka riisi. Hakati valmistama savinõusid , kasutama vaske ja pronksi. 1500ekr Võtis üks sugukond peaaegu terve Huang He tasandiku oma võimu alla. Kujunes suurim riik Hiina ajaloos.Samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Oraakliluud- loomaluudele vajutatud piltkirjatekstid, mille abil ennustati jumala tahet. Nende järgi selgus, et paljud kogukonnad olid ühendatud tugeva valitsejaga. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim nõrgem, tulemuseks olid kodusõjad ning maa killunemine mitmeteks vaenutsevateks osastisriikideks. 221 ekr võttis Shi Huangdi võttis kogu Hiina oma võimu alla. Lisaks suurele ametnikkonnale tugines võim ka hiiglaslikule armeele , mida kasutati Hiina müüri ehitamiseks. Kodusõja ajal kukutati ta järeltulija
Aja jooksul sai madalamatel niisutatavatel aladel alguse ka riisikasvatus. Hakati valmistama savinõusid, kasutama vaske ja pronksi. Kogukondadevahelistest vaenutegevustest annavad tunnistust asulate ümber kerkinud massiivsed muldkindlused. Umbes 1500 aastast eKr ühendas üks ülikusuguvõsa enamiku Huang He tasandikust oma võimu alla. Nii kujunes esimene suurem riik Hiina ajaloos. Arvatavasti umbes samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Tänapäevani on hulganisti säilinud loomaluudele vajutatud piltkirjatekste, mida kasutati ennustamisel jumalate tahte väljaselgitamiseks. Nende nn oraakliluude ja muude arheoloogiliste andmete põhjal ilmneb ,et paljud kogukonnad olid ühendatud tugeva valitseja , tõenäoliselt preesterkunininga ülemvõimu alla. Viimast nõustasid ja tema korraldusi täitsid arvukad ennustuspreestrid ja muud aristokraatlikud võimukandjad. Valitsejate võim tugines ka sõjaväele , mille moodustasid kaarikutel
t eKr tekkis huang he äärsetele küngastele põlluharijate asulaid, mille elanikud kasvatasid otra, nisu ja hirssi. Aja jooksul sai madalamatel niisutavatel aladel alguse ka riisikasvatus. Hakati valmistama savinõusid, kasutama vaske ja pronksi. Vaenutegevus kogukondade vahel asulate ümber massiivsed muldkindlustused. U 1500 eKr ühendas üks üliksuguvõsa enamiku Huang He tasandikust enda alla nii kujunes esimene suurem riik Hiina ajaloos. Samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Loomaluudele vajutatud pltkirjatekste, mida kasutati ennustamisel, on säilinud. Kogukonnad olid ühendatud tugeva valitseja, preesterkuninga ülemvõimu alla. Võim tugines ennustuspreestrite ja muudele võimukandjatele, samuti ka sõjaväele kaarikutel võitlevad ülikud ja jalavägi (lihtsõdurid). Kuningad rajasid suurejoonelisi losse ja lasid end matta hauakambritesse. Matuserituaalidel ohverdati hulgaliselt loomi ja ka valitseja teenijad ja naised. U 1000 eKr riik lagunes, tekkisid
t eKr tekkis huang he äärsetele küngastele põlluharijate asulaid, mille elanikud kasvatasid otra, nisu ja hirssi. Aja jooksul sai madalamatel niisutavatel aladel alguse ka riisikasvatus. Hakati valmistama savinõusid, kasutama vaske ja pronksi. Vaenutegevus kogukondade vahel asulate ümber massiivsed muldkindlustused. U 1500 eKr ühendas üks üliksuguvõsa enamiku Huang He tasandikust enda alla nii kujunes esimene suurem riik Hiina ajaloos. Samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Loomaluudele vajutatud pltkirjatekste, mida kasutati ennustamisel, on säilinud. Kogukonnad olid ühendatud tugeva valitseja, preesterkuninga ülemvõimu alla. Võim tugines ennustuspreestrite ja muudele võimukandjatele, samuti ka sõjaväele kaarikutel võitlevad ülikud ja jalavägi (lihtsõdurid). Kuningad rajasid suurejoonelisi losse ja lasid end matta hauakambritesse. Matuserituaalidel ohverdati hulgaliselt loomi ja ka valitseja teenijad ja naised. U 1000 eKr riik lagunes, tekkisid
sapiens sapiensiga seotud töid. Viimastel aastatel on Bulgaariast Kozarnika koopast leitud võimalik u 1,2 miljoni aasta vanune kitse- või antiloobilaadsele imetaja luu, millele on tõmmatud rida paralleelseid sooni. Sellised lühikesed paralleelsed soonekesed ei saa aga olla tekkinud looma tapmisel ega ka liha lõikamisel, sest neist töödest ei jää nii korrapäraseid jälgi, ka ei ole sellises kohas midagi loomaluult ära lõigata. Pealegi jätsid primitiivsed kiviriistad loomaluudele kraapimisjäljed, mitte korrapäraseid sooni. Ilmselt oli selle tegijaks Homo erectus. Paleoliitiline kunst jaguneb: koopamaalingud ja pisiplastika. Tänaseks on leitud üle 200 erineva koopa, kus on paleoliitilisi maalinguid. Peamised leiukohad on Lõuna-Prantsusmaa, Põhja-Hispaania, vähem on neid Itaalias. Koopamaalinguid on ka Aafrikast. Pole jälgi, mis näitaksid, et maalingutega koobastes oleks pidevalt elatud
annaabi.ee 
