kaitsesid enamasti lööke vastu nukke ja sõrmi. Pilt 2.2 Keskaja käsivarreplaadid Pilt 2.3 Keskaja soomuskindad Kui rünnati aga kindlust, kaitseti seda iga kättejuhtuva esemetega, nagu näiteks tulikuumad pajapotid, mis visati müüri all olevate vastastele kaela, või valati neile see vesi kaela, visati ka tulepomme müürist alla, tulepommid on leegitsevad savipotid, mis maandumisel katki läksid, levitades tuld. Kasutati ka surnuid lambaid, ning muid loomakorjuseid kasutati bakteriloogilise sõja vormina. Heideti ka kivipomme, mis olid ümaraks tahutud, mis lendasi kõige kaugemale ja kõige otsemini. Pilt 2.4 Ümaraks tahtunud kivipommid Laskerelvad Keskajal kasutati ka laskerelvi, näiteks vibusi, ammusi ja erinevaid tulirelvi. Vibude laskemoonaks olid nooled, mis tungisid kergesti läbi vastase rõngassärgi. Tulirelvade laskemoonaks olid aga raudkuulikesed. Vibudega lasid vibukütid.
Sageli jäädi pikemaks ajaks, üritades linnuse kaitsjaid alistada näljaga. Et linnuse meeskond võis ootamatult välja tungida, siis rajasid piirajadki oma pealaagri ümber kaitseehitisi. 12. sajandist peale laienes euroopas tunduvalt mitmesuguste piiramismasinate kasutamine. Eri tüüpi heitemehhanismidega lennutati vaenlase kindlustuste pihta suuri kivimürakaid ning üle müüride sise tulepotte, vahel isegi mesilastarusid, korve mürkmadudega ja loomakorjuseid, fekaalitünne ja muud. Sissepiiratute moraali kõigutamiseks on heitemoonana kasutatud isegi vangivõetud vastaseid elusalt või surnult. Kaspar Kuldkepp 9 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Piirajad ehitasid ka kõrgeid piiramistorne, mida nihutati vähehaaval linnusele või linnale lähemale. Alati polnudki eesmärgiks tornilt langetavat silda pidi müürile tungida: ülal
mille järgi looma ära tunda. Iga liigi kohta saab ka üldisemat teavet: milline on looma toitumistava, mis on tema välimuses iseloomulikku, kuidas ta pesitseb ja palju muud. Kärbil on talvel valge kasukas, mis märtsis muutub punakaspruuniks MIDA SÖÖVAD LOOMAD? Loomad söövad väga erinevat toitu. Näiteks mõni toitub vaid üht liiki taimedest, teine võib aga süüa peaaegu kõike: nii taimi, teisi loomi kui ka loomakorjuseid. Selle põhjal, mida loomad peamiselt söövad, jagunevad nad taim-, loom- ja segatoidulisteks. Osa loomi toitub surnud orgaanilisest ainest. Toidust, mida loom sööb, sõltub tema seedeelundkonna ehitus, näiteks hammaste ja mao ehitus ning soolestiku pikkus. Hammaste kuju ja suuruse põhjal saame järeldada, mida loom sööb. EESTI IMETAJAD Eestis elab 65 liiki imetajaid. Need jaotuvad 8 erineva seltsi 20 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud näriliste selts 21 liigiga
LINNUSTE JA LINNADE PIIRAMINE · Piiramis- ja välilahingud. · Igal jõukamal feodaalil oli oma linnus, rikkamad linnad ümbritseti kõrge kivimüüri ning tornidega. Suur osa võitlusi toimus linnuste ja linnade ümber. Linnuse sissepiiramisel võidi jääda pikemaks ajaks, et linnusekaitsjaid näljaga alistada. 12. sajandist arenes piiramismasinate kasutamine. Kasutati eri tüüpe heitemasinaid kivimürakad, tulepotid, mesilastarud, korvid mürkmadudega. Ka loomakorjuseid, fekaatlitünne jne. Piirajad ehitasid ka kõrgeid piiramistorne, mida nihutati vähehaaval linnusele või linnadele lähemale. Tornide otsas olid vibu- ja ammukütid, kes hoidsid kaitsjaid nooltesaju all, samal ajal üritasid teised müüri vundamendialust nõrgestada rammpalgi ehk taraaniga. Kaitsjad kasutasid laskerelvi. Kasutati süütenooli, et panna vaenlase heitemasinad ning piiramistorni põlema. RÜÜTLIVÄGI · 8-9
kabelialuses kaljukoopas. Üksikhaudadest sagedamini maeti aga loomi suurtesse rajatistesse, kus igaüks sai endale hauakambri eri osa ja seega ka eluaseme oma surematule hingele. Uusrajatistest meelsamini püstitati aga kunstivaesel ja vähem kulukal viisil massihauakambreid. Selleks kasutati meeleldi looduslikke mäestikukoopaid või ka vanu hauakambreid, kust hauaröövlid olid riisunud nende kunagiste omanike panused ning surnukehadki olid hävinud. Neis on leitud loomakorjuseid sadade ja tuhandete kaupa. Enamasti sisaldus hauarajatises seejuures mingi kindel loomaliik, olenevalt piirkonna uskumustest, nadu näiteks aastasadade eest rüüstatud iibiste haudade puhul Sakkara lähedal, Monfaluti lähedal asuvas krokodillide hiigelhauas või Teeba ahvidehauas. Teistes kohtades toodi ümbruskonnas või kaugemalgi lõpnud pühad loomad kokku ja maeti nende erinevatele liikidele vaatamata ühte hauda või vähemalt ühisele maaaladele".
annaabi.ee 
