PETA on toonud karusnahale alternatiiviks kunst(karus)naha. PETA löögirühmlased kes kaitsevad loomi, ei mõtle kahjuks piisavalt inimestele. Kunst(karus)naha tootmine on ülimürgine, loodust saastav ja taastamatuid loodusressursse arutult raiskav ettevõtmine ja mis kõige hullem, kunstnahk ei lagune looduses. Inimesed, kes on ühinenud PETA liikumisega lähevad samas ka üle piiri. Lõhutakse farme ja laboratooriume, tekitati füüsilisi vigastusi loomakasvatajatele, rünnatakse isegi panku, kes eelnimetatuid rahastasid. Kasukakandjaid valatakse tänaval punase värviga üle. Ahistatakse karusnahkadega äritsevaid moebutiike ning nende klientidele demonstreeritakse võikaid (aga tihtipeale ebausaldusväärsetest allikatest pärit) videosalvestusi loomade tapmisest ja nülgimisest. Karusnahavastaseid demonstratsioone jagub kõikjale. Suur skandaal tuli ka sellest, kui USA president Barack Obama lõi
ained, siis ei levi käärimisjääki põldudele laotades hoopiski nii palju haisu kui tavapärasel sõnnikulaotusel.[2] Kusjuures kõige suurem tootlikkus ei olegi biogaasi tootmises sealägal ega lehmasõnnikul vaid hoopis piimatööstuse jääkidel .[5] Biogaasi hakati tootma taasiseseisvunud eestis esimesena Tallinna Paljassaare reoveepuhastusjaamas 1993.[7] Kõigis kolmes valdkonnas on vajalik olukorda muuta ,et kindlustada põllumajanduse jätkusuutlik areng võrdselt loomakasvatajatele, põlluharijatele kui ka taastuvatele loodusvaradele mõeldes. Põlluharimise osas tuleks muuta : 1.Põllumajanduse keskkonnameetmetesse tuleb leevendusmeetmena lülitada madalate reostunud veega kaevude asendamine. Selline meede on maal elavate inimeste elukvaliteedi tagamiseks tunduvalt efektiivsem kui näiteks sõnnikuhoidlate rajamiseks vajalikud kulutused. Hajaasustuse veevarustuse pilootprojektiga tuleb alustada Adavere piirkonnast.[1]
miksike.ee ) Meie metsades elab http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ andmetel ligi 65 erinevat loomaliiki. Need loomaliigid jagunevad 8 erinevasse liiki ja 20 sugukonda. Kõige enam võib kohata närilisi 21 eri liigi. Suurimetajatest on eestis kõige enam metskitsi, kelle arv ulatub kuni 55 000 isendini. Suurte imetajate alla kuuluvad ka halljänes ja valgejänes- kokku ligikaudu 20 000 isendit. Peale eelnimetatud loomade võib meie metsades kohata veel põtru, metssigu, rebaseid, kährikuid, loomakasvatajatele valmistavad kõige suuremat muret aga meie metsade hundid. Väiksematest loomadest võib veel kohata siili, oravaid. 3 Põhiosa Imetajad elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maa-all ning inimasulates. Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid. Võib arvata, et kõige arvukamad liigid kuuluvad näriliste seltsi hiirlaste ja
Joonis 4. Näeme tumepunases riike, kus H5N1 on tapnud inimesi, kodu-ja metslinde. Tavalises punases on riigid, kus linnugripp on tapnud ainult linde. SEAGRIPP Seagripp on haigus, mida põhjustab eeskätt sigade seas leviv gripiviirus, nn seagripiviirus. Seagripi tekitajana on tuvastatud C-viirust ning A-viiruse tüvesid H1N1, H1N2, H3N1, H3N2 ja H2N3. Seagripp on sigade seas võrdlemisi tavaline nakkushaigus ja vaatamata suhteliselt kergele kulule (suremus 1...4%) põhjustab loomakasvatajatele märkimisväärset majanduslikku kahju. Seagripiviirus võib harva nakatada ka inimesi, tekitades inimgripiviirusega sarnased sümptomid. [5] Aprillis 2009 sai alguse esmalt seagripi nime all tuntud gripipuhang, mida põhjustab inimeselt inimesele nakkav A(H1N1) tüüpi viirus. Nimi pärineb oletusest, et viirus on pärit sigadelt; uuemate uuringute andmetel on tegu ühe inimgripi-, ühe linnugripi- ja kahe seagripiviiruse kombineerumisel tekkinud uue viirustüübiga
Näide : USA , Venemaa 5) MIS ON UNITAARRIIK ? ( TOO NÄIDE) Liitriik , millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi , vabariike , osariike,liidumaid jt . Näide : Eesti , Jaapan , Prantsusmaa 6) ISELOOMUSTA LÜHIDALT AGRAARSE TOOTMISVIISIGA ÜHISKONDA ? Traditsioonilised tootmisviisid : kalapüük , küttimine , korilus . Vara agraalne tootmisviis põlluharimine , kodustati loomi , vahetuskaubandus põlluharijatele ja loomakasvatajatele , kasutusel tööriistad /käsitöölised . Esineb mäestiku aladel , kõrbetes ja tundrates . Hilis agraalne : Taime ja loomakasvatuse ühendamisel , põlispõllud , kaubandus , põllundus . 7) ISELOOMUSTA LÜHIDALT INDUSTREAALSE TOOTMISVIISIGA ÜHISKONDA ? Vara industreaalne ühiskond tehnoloogia kiire aren ja turusuhete tekke riikide vahel . Hilis industreaalne ühiskond domineeris majanduslikult arenenud riikides , masinaline
· On kasutatud ka tätoveerimist: parem kõrvalest puhastatakse desinfitseeriva vedelikuga. Kõrvalesta sisekülg määritakse värviga ja sinna vajutatakse inventariseerimisnumber nõelnumbritega varustatud tätoveerimistangide abil. · Aastaid tagasi kasutati inventarinumbri sarvedele põletamist numbriraudadega (tänapäeval seda enam ei kasutata · Elektroonilised kõrvamärgid · Veiste EID märgid · Jõudluskontrolli Keskus pakub loomakasvatajatele lisaks tavapärastele kõrvamärkidele ka kõrvamärgipaari, mis koosneb tavalisest kõrvamärgist ja elektroonilise transpondriga (kiibiga) kõrvamärgist (edaspidi EID märgid). · EID märk sarnaneb väliselt põrsaste märgistamisel kasutatavale nn nööbile. Kõrvamärgis on kiip, millele on salvestatud looma registrinumber. Lisaks salvestatud infole on looma registrinumber kõrvamärgile ka trükitud. Seega on looma võimalik
annaabi.ee 
