Gaidar „Timur ja tema meeskond“, V.Gubarev „Pavlik Morozov“; lasteperioodika osa nõukogulikus kasvatuses. Pioneer, Säde, Stalinlik Noorus. Aino Tigase „Keerdsõlm“ (1948), „Meid kutsub signaal“ (1953) jt pioneerijutud. Lähem ja kaugem ajalugu: Aadu Hint „Vesse poeg“ (1948), Leida Tigane „Vanaema maja“ (1948), Lall Kahas „Sõbrad“ (1949). Loodus- ja loomajutud. R.Roht “„Ahnuse palk“ (1947), „Mäger Urask“ (1947), Johannes Kallak raamatutes “Tedrepoeg Pii-Pii” (1946), “Summ-Summ” (1947), „Tiit ja siilirahvas“; popuraarteaduslik oli A.Hindi „Angerja teekond“ (1950). August Jakobsoni loomalugude töötluste kogumik ”Ööbik ja vaskuss” (1947). Lasteluule kompromissid ja saavutused: Kersti Merilaas, Felix Kotta ja Ralf Parve jt. 1950. aastate II pool ja 1960
1912-1914 ilmusid Rohu esimesed novellikogud. Esimese maailmasõja algul Roht mobiliseeriti. Ta õppis lipnike koolis ning võttis hiljem ohvitserina sõjast osa Rumeenia rindel. 1918.a. abiellus R.Roht "Vanemuise" primadonna Elli Põderiga 1921 siirdus Roht Berliini, kus toimetas lühemat aega ajakirju "Aeg" ja "Euroopa Elu". Looming Alustas 16-17 aastaselt impressionistlike proosapaladega Tunnustuse võitis suvitusromaaniga "Hümnid Paanile" Hinnatud on ka laste- ja loomajutud(nt ''Jutte loomadest'') avaldatud trükis, tõlgitud mitmesse keelde Tuntumad teosed ''Hing ja veri'' (1919) realistlikuma elukujutusega sõjajutud ''Minevik'' (1920) sentimentaalne teos, kus peategelenae ihaleb üksindust, realistlik kujutusviis Kurgsoo-sari (nimetatud ka Tuulemäe-sarjaks) ("Hümnid Paanile", "Viimane kevad", "Kriuka Kusta armastus", "Neli juttu", "Kurgsoo", "Maa", "Aeg"(romaanid ja novellid))
Muinasjutu tunnused - Traditsiooniline algus (elas kord..., Seitsme maa ja mere taga...) Traditsiooniline lõpp, mis on õnnelik(kui nad surnud pole elavad õnnelikult elu lõpuni) Tegelaste vastandamine(ilus-inetu, rikas-vaene, tark-rumal.) Enamasti üks peategelane(punamütsike;...) Maagilised arvud(3,7,9,12) Tegevus kordused (kolme takistuse ületamine) imeasjad (peegel) Muinasjutud jätavad harilikult ütlemata tegevuseaja. Muinasjutud jagunevad: imemuinasjutud, loomajutud, kaval-Antsu ja vanapagana lood. Muistend Muistend on rahvajutt mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku, või, uskumusega.Tänapäeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnajuttudeks jne. Muistend on tavaliselt lühike, kokku surutud stiiliga. Muistend jaguneb: koha muistend(Kivi), seletus muistend(miks jänesel mokk lõhki), vägilas
loonud.Saanud tunnustatud kirjanikuks ja hakates liikuma kodanluse ringkondades, näeb Martin tegelikkust.Ta põrkab kokku kodanluse müüdavusega, vaimsetehuvide puudumisega, väikluse ja alatusega.Isegi Ruth, tema ideaalide kehastus, osutub samasuguseks kui teised.Martin on kulutanud oma eesmärgile jõudmiseks kõik energiavarud, ta on kaotanud sideme rahvaga ja ta ei leia muud väljapääsu kui lahkumine elust. Suurepärase osa J.Londoni loomingus moodustavad tema loomajutud ("Valgekihv" 1906, "Looduse kutse", "Jerry" jne.).Eriti meisterlikult ja suure sisseelamisega kujtab ta koeri.Kõigil neil on Londoni käsitluses eredalt individuaalne karakter.Tuntuim Londoni koeraromaan ongi "Valgekihv". Seoses töölisliikumise langusega hakkab J. London sellest 1910. a. alates eemalduma, kuigi ta sümpaatia jääb endiselt lihtrahvale.Siirus, suur humanism ja jõuline kuntstipärasus on teinud Londoni populaarseks ja armastatuks lugeja juures. Minu arvamus
Kultuur on kihiline, iga põlvkond valib, mis vanast on oluline, ja lisab oma panuse. Islami tulekuga tõrjuti vana tuum perifeeriasse, see muutus muinasjutuliseks. Araabia keel asendas varasema kesk-pärsia keele. Pärsiakeelseid tekste ei kirjutatud, kuid araabiakeelne iraani kirjandus levis. Olulisim autor oli ibn al-Muqafta. Tema tähtsaim teos on ,,Kalila ja Dimma". See on esimene araabia kirjanduse proosateos. Iraani kirjanduse kontekstis on see lihtsalt iraani kirjandus araabia keeles. Loomajutud, oma versioon India loomajuttudest; riigivalitsemisõpetus. Pandi kirja 8. sajandil, uuendusperioodil, mille algatasid iraanlased. Uus-pärsia keelse kirjanduse teke jäi ajavahemikku 8.10. sajand. Alad, mis jäid Araabiast kaugele, võtsid üle mõned kirjandusvormid, nt qasda, masnavi (jutustav eepiline kirjandus, araabias seda ei kasutatud), gazal (10 bayt'i). Võeti üle araabia keele kirjavorm, mis ei sobinud üldse pärsia keelega
annaabi.ee 
