Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"loogikaplokk" - 11 õppematerjali

Digitaaltehnika
8
docx

Digitaaltehnika

Mis on mikrokontroller? Mikrokontroller on ühte mikrokiipi mahutatud miniarvuti, mille abil saab sooritada loogikatehteid, arvutusi, juhtida seadmeid, töödelda andmeid. Mikrokontroller koosneb järgnevatest osadest:  Protsessor - ALU (Aritmetic Logic Unit) - aritmeetika loogikaplokk - Käsudekooder - Aadressimälu  Mälu - Programmimälu - Andmemälu (RAM) - EEPROM mälu  Sisend/väljundplokk  Lisaseadmed Mis on register? Milleks kasutatakse Microchip PIC mikrokontrollerite registreid PORTx ja TRISx ? Register on andmebaas .Mikrokontrolleri sisendeid ja väljundeid saab seadistada TRIS ja PORT registritega.TRIS registri iga bitt on seotud vastava järjekorra numbriga viiguga. Samamoodi on

Energeetika → Informaatika 1
50 allalaadimist
Digitaalne loogika
26
docx

Digitaalne loogika

Look-ahead – kiire(Tegu on järjestik- ja paralleelülekande kompromisslahendusega) Fan-in – liiga suurte sisendarvude korral mõjutab negatiivselt look- ahead carry kiirust. 32. Millise loogikaväratiga sai moodustada summaatorist summaator-lahutaja? XOR 33. Mis on ja millega tegeleb: • ALU, • Kooder / dekooder / prioriteedi kooder, • Koodi konverter, • Komparaator (millises astmes on vaja edasi kanda võrdne signaal?), ALU - aritmeetika-loogikaplokk - kõiki aritmeetilisi arvutusi (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine), samuti loogikaoperatsioone (võrdlusi) sooritav protsessori osa Kooder - Riist- või tarkvara, mis muundab andmed ettenähtud viisil mingiks koodiks, näit. helisignaali teisendamisel analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist Dekooder - Seade või programm, mis teisendab kodeeritud andmed tagasi esialgsesse vormingusse. • Tuntud ka kui koodimuundur. Ülesandeks on teisendada ühte koodi

Informaatika → Mikroprotsessortehnika
59 allalaadimist
Tarkvara ja riistvara
10
doc

Tarkvara ja riistvara

keskprotsessori vahemällu loetakse andmed arvuti põhimälust, kõvaketta vahemällu loetakse andmed kõvakettalt, brauseri vahemällu salvestatakse andmed veebist jne. Kirjuta lühendid inglise keeles lahti ja selgita neid. 1. CPU – central processing unit kesktöötlusseade, keskprotsessor CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on aritmeetika-loogikaplokk (ALU) , mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral pöördub täitmiseks ALU poole 2. GPU – graphics processing unit graafikaprotsessor Graafikakaardil paiknev mikroprotsessor, mis on projekteeritud spetsiaalselt graafikainformatsiooni töötlemiseks ja kuvamiseks. Graafikaprotsessori eelkäijateks olid graafikakiibid, mis kujutasid endast lihtsalt mäluvastendusega juhtimisporte ja mõnikord

Informaatika → Informaatika
2 allalaadimist
Skeemitehnika I kordamisküsimused
42
docx

Skeemitehnika I kordamisküsimused

Vanimate trigerite ümberlülitamise määrab kõige nooremate trigerite väljundsignaalide (Q-de) kombinatsioon Sünkroonne 4 bit JK triger loendur Clock läheb igasse trigerisse esimene triger, noorim järk on kogu aeg loogilises ühes, et clock saaks muuta trigeri seisundit iga impulsiga. Sellisel loenduril pole viivist, sest kõik trigerid muutuvad samal ajal. AND lülitused tekitavad vajaliku sisend viimastele (vanimatele ) trigeritele. 16. Aritmeetika-loogikaplokk (ALU). ALU on protsessori plokk, mis on mõeldud aritmeetika- ja loogikateheteks kahendarvudega. Peamised loogikatehted on AND, OR, NOT ja Mod2. ALU koosneb summaatorist, registritest, mis säilitavad infot operatsioonide käigus. Osa operatsioonide rregistridest on tarkvaraliselt kättesaadav – neid saab kasutada käskudes operantidena. Nende hulka kuuluvad akumulaator, indeksiregistrid ja mõned lisaregistrid. Ülejäänud registrid ei ole tarkvaraliselt

Informaatika → Skeemitehnika
27 allalaadimist
Digiloogika II konspekt
28
docx

Digiloogika II konspekt

• ATPG, • BIST – Built-In Self-Test, • Staatiline ajastuse analüsaator, • Formaalse verifikatsiooni tarkvara • Place and route tarkvara (algselt Xilinxil see tasuline), • Floorplanning vahend (ise valida mis LUTe kasutame), • FPGA programmeerimise vahend – (Digilent Adept). 24. Millest koosneb FPGA? Joonistage primaarne skeem FPGA sisemusest. FPGA koosneb sisenditest, loogikaplokkidest, sisemistest ühendustest. 25. Mis on loogikaplokk ja millest see võib koosneda? CLB koosneb slice’dest, mille omakorda moodustavad loogikaplokid. Loogikaplokki tulevad sisendandmed ja lähevad väljundandmed. 26. Mis on LUT ja milleks kasutatakse neid FPGAs? Look-up table – kasutatakse, kuna LUTid suudavad realiseerida igat kombinatoorloogika elementi. 27. Programmeeritavate ühenduste puhul võib olla kasutusel ka hübriid rakk. Millest see koosneb? Flashist (või EEPROMi) ja SRAM rakust. 28

Informaatika → Mikroprotsessortehnika
37 allalaadimist
Orgaanilise keemia areng XIX sajandil
13
docx

Orgaanilise keemia areng XIX sajandil

Multipleksor (MUX) - Andmekommutaator, mis võimaldab edastada loogilise väärtuse 0 või 1 mitmest sisendist ühte väljundisse. Sisendi valikuks on juhtsisendid s0, s1 jne. Tavaliselt on n juhtsisendi korral 2^n andmesisendit. MUXi võib vaadelda kui lülitit, aga info liigub vaid ühes suunas (sisendist väljundisse). Sisendi väärtusega juhitakse vastava väljundi väärtust. MUX võimaldab realiseerida suvalisi kahendfunktsioone. Aritmeetika-loogikaplokk (ALU) - Kombinatsioonskeem, mis teeb teatud hulka aritmeetika- ja loogikaoperatsioone. Need on baasoperatsioonid, mida tehakse protsessoris otse riistvaras (liitmine, lahutamine jt aritmeetika poolelt. EI, JA, VÕI jne loogika poolelt). Eri tehete selekteerimiseks on ALUl multipleksor. Skeem: Võrdlusskeem - Ette nähtud kahendarvude võrdlemiseks. Sellega saab võrrelda suvalise järgulisusega kahendarve. Arv A on a1a0, arv B on b1b0, kui A

Keemia → Orgaaniline keemia
5 allalaadimist
Mikroprotsessortehnika
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

3. Funktsionaalsed loogikalülitused 24 1.3.1. Trigerid 24 1.3.2. Registrid 27 1.3.3. Loendurid 28 1.3.4. Summaatorid 31 1.3.5. Kommutaatorid 34 1.3.6. Aritmeetika-loogikaplokk 36 1.3.7. Koodrid ja dekoodrid 37 1.4. Homogeensed struktuurid ja loogilised maatriksid 40 1.4.1. Loogilised maatriksid 40 1.4.2. Ümberprogrammeeritavad maatriksid 43 1.5. Mälud 44 1.5.1

Tehnika → Tehnikalugu
57 allalaadimist
Kordamisküsimused õppeaines-Mõõtmised ja andmetöötlus
30
doc

Kordamisküsimused õppeaines "Mõõtmised ja andmetöötlus"

Kõrgseisus olevale kõrgeimale bitile 7 lisandub biti 6 kõrgseis. Kuuenda biti kaaluks on 64/256 = ¼ mõõtevahemikust. Summaarne pinge UDAC, mis moodustub D/A-muunduri väljundis on ½ + ¼ = ¾ mõõtevahemikust ehk 0,75Uref. Et see pinge osutub sisendpingest suuremaks, siis bitt 6 tagastatakse kiiresti loogilisse madalseisu (bitt 6 ="0") ja muundamise tsükli teise sammu lõpuks väljastatav pinge UDAC langeb tagasi tasemele 0,5Uref. Järgmise võrdlustsükli jaoks formeerib loogikaplokk registri väljundis kahendkoodi 101000002 , millele vastava UDAC pinge võrdlusel sisendpingega selgub jällegi, et Us < UDAC , ning kõrgseisu viidud bitt 5 tagastatakse samuti madalseisu (bitt 5 ="0"). Võrdlustsüklid jätkuvad ülejäänud järkude jaoks ning lõplik kood 10010010 2 vastab kõige enam mõõdetava pinge väärtusele täpsusega 1 LSB = Uref /256. Et tagada komparaatori ümberlülitumist muunduri tunnusjoone kvantimise sammu keskpunktides (joonis 2.18...2

Muu → Mõõtmine
46 allalaadimist
ARVUTITE EKSAM piletid
25
docx

ARVUTITE EKSAM piletid

Protsessori struktuur : käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat - nende osa käsu täitmisel. Protsessor teostab mitmesuguseid operatsioone mälus paiknevate käskude järgi. Protsessori koosseisu kuulub ALU, juhtautomaat-mikroprogrammautomaat, mitu reigistrit ning vahemälu. CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori põhikomponent on aritmeetika-loogikaplokk (ALU - Kõiki aritmeetilisi arvutusi (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine), samuti loogikaoperatsioone (võrdlusi) sooritav protsessori osa), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk (See osa protsessorist, mis leiab üles, analüüsib ja täidab kõik programmis sisalduvad käsud), mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral pöördub täitmiseks ALU poole. Registreid kasutatakse, tulemite või tehete lühiajaliseks

Informaatika → Arvutid
40 allalaadimist
Digitaaltehnika
57
doc

Digitaaltehnika

ühe väljundi. Seitsmesegmendilise indikaatori dekooder peab sisendisse antud kahendkoodi kohaselt lülitama sisse indikaatori segmendid nii, et hakkaks helendama arvule vastav kümnendnumber. Dekoodril on neli sisendit ja seitse väljundit. Kaheksandat, komasegmenti, dekoodriga ei juhita. Kuna segment a ei helendu numbrite 1 ja 4 korral, siis võib kirjutada, et Analoogilised avaldised saab kirjutada ka kõigi ülejäänud segmentide kohta. 12 ALU Aritmeetika-loogikaplokk (ALU - arithmetic logic unit) on ette nähtud aritmeetika- ja loogikateheteks kahendarvudega. Kõik aritmeetikatehted sooritatakse arvude või nende täiendkoodide summeerimisega ja nihutamisega. Peamised loogikatehted on NING, VÕI, EI ja Mod2, mille täitmiseks on ALU-s vastavad loogikalülitused. Erinevate tehete selekteerimiseks on aritmeetika-loogikaplokil kommutaator MUX. Mitmebitiste operandide A = an, an-1 ... a1, a0, ja B = bn, bn-1 ... b1, b0 ning bittide

Informaatika → Digitaaltehnika
87 allalaadimist
Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia-IST-mõisted
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

ka muid funktsioone, näiteks digikaamera. Multimeediamängija. Võimaldab mängida videofaile, vaadata pildifaile ja kuulata digitaalset muusikat. 1.1.1.4 Arvuti põhiosad: keskprotsessor (CPU), mälu tüübid, kõvaketas, tavalised sisend- ja väljundseadmed. Keskprotsessor (CPU ­ Central Processing Unit). CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu. Termini ,,mälu" all mõeldakse arvuti sisemälu, mis füüsiliselt koosnebmälukiipidest (ketasmälu nimetataksevälismäluks). Mälukiip ­ kiip, mis säilitab programme ja andmeid kas ajutiselt (RAM), alaliselt (ROM, PROM) või kuni neid muudetakse (EPROM, EEPROM, välkmälu).

Informaatika → Arvutiõpetus
47 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun