Et seda võimaldada, pidi ühiskond suutma toota toiduks tarvilikku rohkem, kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saa- vutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metalli- töötlemist võib seetõttu pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eel- dusteks. Kuid mis sundis inimesi tootma rohkem, kui iseendal tarvis? Etno- loogid on näidanud, et ürgühiskonna tasemel elavad rahvad ei kasuta hädatarvilikust tööst ülejäävat aega enamasti mitte täiendavaks tööks, vaid puhkuseks ja ajaviiteks. Ja veel üks oluline küsimus: miks kaasnes ülejäägi tekkimisega valitseva kihi esiletõus? Kuidas see toimus? Neile ja paljudele teistelegi riigi ja tsivilisatsiooni teket puudutavatele küsi- mustele saab vastata vaid oletamisi. On selge, et valitsev ülemkiht täitis ühiskonna kui terviku seisu-
Et seda võimaldada, pidi ühiskond suutma toota toiduks tarvilikku rohkem, kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saa- vutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metalli- töötlemist võib seetõttu pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eel- dusteks. Kuid mis sundis inimesi tootma rohkem, kui iseendal tarvis? Etno- loogid on näidanud, et ürgühiskonna tasemel elavad rahvad ei kasuta hädatarvilikust tööst ülejäävat aega enamasti mitte täiendavaks tööks, vaid puhkuseks ja ajaviiteks. Ja veel üks oluline küsimus: miks kaasnes ülejäägi tekkimisega valitseva kihi esiletõus? Kuidas see toimus? Neile ja paljudele teistelegi riigi ja tsivilisatsiooni teket puudutavatele küsi- mustele saab vastata vaid oletamisi. On selge, et valitsev ülemkiht täitis ühiskonna kui terviku seisu-
3000 aluspaari kohta 33 erinevust, inimese eellased lahknesid ühisest eellasest simpansiga 5-7 miljonit aastat tagasi Aafrikas, kaasaegne inimpopulatsioon rändas Aafrikast välja 100 000-200 000 aastat tagasi kõikidele kontinentidele 394. Molekulaarne kell: nim geeniliste biomolekulide evolutsiooniliste muutuste mõõt, funktsionaalne seos evolutsiooni aja ja DNA muutuse vahel: mida rohkem on DNAs muutusi, seda kaugemal on vastavad loogid üksteisest fülogeneesipuul või ajas 395. Evolutsiooni kiirus: arvutatakse aminohapete või nukleotiidide keskmisest muutusest molekuli kindlas saidis aja vältel, mis on arvutatud ühiseellase lahknemisest alates, varieerub erinevate valkude ja DNA-järjestuste korral sõltuvalt sellest, kui oluliste funktsionaalsete piirangutega on vastavate funktsioonide säilimine looduslikus valikus 396
Ringjaotusega pneumotorustik. 3) Kolmas skeem. Võrkjaotusega pneumotorustik. See on kõige kindlam jaotusvõrk, sest osa torustiku saab välja lülitada. Sellises torustikus on võimalik hästi viga otsida. Pneumaatilised täiturid. Suures osas kasutatakse pneumosilindreid. Nad jaotatakse kaheks liigiks: kolb ja membraan silindrid. Kolb silindrid võimaldavad saada pikemaid kolbi ümberpaigutamist.. Silindri töö käigus tekkivad loogid silindri seina. Nende löökide pehmendamiseks kasutatakse pneumodemptrit. Täitur mehhanisme kasutatakse ka pneumomootoris. Need võivad olla kolb, laba, hammasrattas mootorid ja turbiinid. Automaatjuhtimissüsteemi klassifikatsioon. Determineeritud (tavalised) süsteemid inimese poolt antakse kogu vajalik info juhitava objekti kohta, inimene häälestab ja kui tekib objekti parameetrite muutumine, siis peab inimene süsteemi ümber häälestama
Ringjaotusega pneumotorustik. 3) Kolmas skeem. Võrkjaotusega pneumotorustik. See on kõige kindlam jaotusvõrk, sest osa torustiku saab välja lülitada. Sellises torustikus on võimalik hästi viga otsida. Pneumaatilised täiturid. Suures osas kasutatakse pneumosilindreid. Nad jaotatakse kaheks liigiks: kolb ja membraan silindrid. Kolb silindrid võimaldavad saada pikemaid kolbi ümberpaigutamist.. Silindri töö käigus tekkivad loogid silindri seina. Nende löökide pehmendamiseks kasutatakse pneumodemptrit. Täitur mehhanisme kasutatakse ka pneumomootoris. Need võivad olla kolb, laba, hammasrattas mootorid ja turbiinid. Automaatjuhtimissüsteemi klassifikatsioon. Determineeritud (tavalised) süsteemid inimese poolt antakse kogu vajalik info juhitava objekti kohta, inimene häälestab ja kui tekib objekti parameetrite muutumine, siis peab inimene süsteemi ümber häälestama. Süsteem ise ei ole võimeline oma
dusest ja muutustele mõtet üle areneda reageerimisest LISA 4 141 Natura- Opereerimine elus Botaanikud, zooloo- Õuesõpe, loodus- Loodus listlik ja eluta looduse gid, seeneteadlased, vaatlused, objektidega, süs- loodusuurijad, öko- valmistada herbaa- tematiseerimine ja loogid, masinaehita- riume, klassifitseerimine, jad, konstruktorid panna kokku objektide erine- puslesid, kollektsio- vuste ja sarnasuste neerida tajumine, detailide märkamine Eksistent- Mõtisklemine Filosoofid, gurud Arutlemine nn suur- Sisekaemus siaalne fenomenide või te küsimuste üle,
annaabi.ee 
