ev. 28,18--20). Kes usub ja keda ristitakse, see saab õndsaks, aga kes ei usu, see mõistetakse hukka (Mark. ev. 16,16). Tõesti, tõesti, Mina ütlen sulle, kui keegi ei sünni veest ja Vaimust, ei või ta mitte Jumala riiki saada (Joh. ev. 3,5). 5. Issand olgu sinuga! -- Võta vastu ristitäht oma otsaesisele + ja oma rinnale + tunnistuseks, et ristilöödud Õnnistegija ka sinu eest on surnud. 6. Ülendage oma südamed Issanda poole ja palvetagem: Kõigeväeline, igavene Jumal, kõigi loodute Looja ja inimeselaste Õnnistegija! Me palume Sind, õnnista oma tõotust mööda püha ristimist ka sellele lapsele armurikkaks eluveeks ja uue sündimise pesemiseks Pühas Vaimus. Võta ta vastu, armas Issand! Sina oled tõotanud: ,,Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile." Sellepärast palume Sind: anna seda armuvara ka sellele lapsele, ava temale uks, millele koputame, et tema saaks selle taevase pesemise igavese õnnistuse osaliseks ja Sinu
12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. Inimesed, kes tegelesid sõnaga, olid rohkem hinnatud kui visuaalkunstnikud. Kunst tuli jumalast. Kunsti funktsioon oli pakkuda jumalale nähtava maailma rikkusi, võimaldada inimestel oma annetustega leevendada kõigevägevama viha ja saada tema poolehoid. Ohverdamist peeti suureks kunstiks. Katedraalide kunst väljendas Euroopas linnade taassündi. Igalpool ülistati jumalat, püüdes kujutada looja ja loodute vahelist rahulikku liitu. Autori andmeid ei lisatud, sest see tuli jumalast. Kiriku ikoonid olid loodud massidele need moodustusid visuaalsetest kujunditest, omasid kindlat sümboolikat ning see oli kõigile jõukohane. Ka tänapäeval otsitakse pidevalt eeskujusid ja väärtusi keskajast. Seda, et inimestele meeldib keskaeg, on näha olemasolevast kirjandusest, kus on keskajaga seotuid raamatuid igas zanris. Tagasipöördumine keskaega on muutunud lausa kinnismõtteks
12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. Inimesed, kes tegelesid sõnaga, olid rohkem hinnatud kui visuaalkunstnikud. Kunst tuli jumalast. Kunsti funktsioon oli pakkuda jumalale nähtava maailma rikkusi, võimaldada inimestel oma annetustega leevendada kõigevägevama viha ja saada tema poolehoid. Ohverdamist peeti suureks kunstiks. Katedraalide kunst väljendas Euroopas linnade taassündi. Igalpool ülistati jumalat, püüdes kujutada looja ja loodute vahelist rahulikku liitu. Autori andmeid ei lisatud, sest see tuli jumalast. Kiriku ikoonid olid loodud massidele – need moodustusid visuaalsetest kujunditest, omasid kindlat sümboolikat ning see oli kõigile jõukohane. Ka tänapäeval otsitakse pidevalt eeskujusid ja väärtusi keskajast. Seda, et inimestele meeldib keskaeg, on näha olemasolevast kirjandusest, kus on keskajaga seotuid raamatuid igas zanris. Tagasipöördumine keskaega on muutunud lausa kinnismõtteks
Need on: kehaline vorm, tunne, taju, päritud karmilised moodustajad ja teadvus. Need klammerduvad ego mõiste külge, mis neid ühendab, kuid tegelikult on tegemist vaid rea protsessidega. Kõige selle lõpp, mis võiks taassündida. Ihade surm. Eraldumine. Vaibumine." Ja nagu sansaara tähendab lõpmatut taassündimist, on nirvaana ,,sündimatu, algupäratu, loodamatu, kujundamatu. Kui ei oleks olemas sündimatut, loodamatut, kujundamatut, siis poleks pääsu sündinute, loodute ja kujundatute maailmast." Sansaara Indialaste arusaama hingede rändamisest nimetati Buddha eluajal sansaaraks. Sanskrit keeles tähendab see ,,igitiirlemine", mis viitab hingede rännakule läbi lõpmatu hulga soovimatute elude. See surma ja taassünni tsükkel toimub universumis, kus toimub samuti hävimine ja taasloomine. Praeguses elus kordasaadetud teod tingivad järgmise ümbersünni. Milline osa inimesest ümbersündi läheb, puudub budistide seas üksmeel
kuid see on väljaspool inimvõimu ning on rohkem preestrite pärusmaa kui valitsejate oma. Hästi korraldatud maine elu aga aitab kaasa ka sellele eesmärgile. Õige valitsemine toimub vastavalt seadustele, võim ilma seadusteta ei ole õiglane võim. Seaduse loomus. Seadus on püha. Selle meelevald ei oma inimlikku alget. Ka inimlikud seadused on osa universaalsest jumalikust valitsusest, Jumala mõistusest tulenev valitsemine valitseb kõiki suhteid loodute vahel. Igasugune seadus/õigus kitsamas mõttes on vaid üks aspekt suurest kosmilisest süsteemist. Seega valitseja, kes eirab seadusi, mässab kogu süsteemi vastu, mida valitseb Jumal. Teiselt poolt pole olemas selliseid asju nagu halvad seadused, mis poleks mõistusega kooskõlas. Seadus on mõistuslik valitsemine ning seaduste eesmärgiks on juhtida seadustele alluvad inimesed võiksid pürgida neile omase vooruse juurde ja teha neid inimesi headeks. Alama vooruseks seejuures on
katedraalide Euroopas kinnistub kuningate võim, mis vabastas end feodaalsest lämmatusest ja paneb end maksma. Prantsusmaa kunst, mis oli rajatud taas oma võimu savutanud kuningate annetustele, oli oma olemuselt liturgiline kunst. Kunsti peamised vormid loodi kitsas prelaatide ringis, mis ümbritses trooni, ahtas, väga jõukas miljöös, kus intellektuaalsed otsingud ulatusid kõige kaugemale. Katedraalide kunst päädib lihaks saanud Jumala ülistamises ja püüab kujutada Looja ja loodute rahulikku liitu. 12801420 (palee) Kunstnikud ja nende metseenid, inimesed, kes pidasid end ajaga kaasas käivaks, ei pidanud enam kunsti üheks vahendiks maailma salapära hajutamisel ja selle sisemise korra ilmutamisel. Kunst oi nende silmis illustratsioon, pajatus, jutustus. Tema eesmärk: vahetult loetav transpositsioon mingist loos või pigem lugudest Jumalast, aga ka ümarlauarüütlitest või Jeruusalemma valutamisest. See on põhimõtteline muutus. Kunstnik loobus preestri
Kuid see on madalaim eesmärk, ülim eesmärk on kodanike hea elu või voorus. Reaalse linna eesmärk on määratud nende inimeste poolt, kel on otsustav sõnaõigus selles linnas ja moodustavad reziimi. Reziim on kui linna eluviis. Seadus Seaduse loomus. Seadus on püha. Selle meelevald ei oma inimlikku alget. Ka inimlikud seadused on osa universaalsest jumalikust valitsusest, Jumala mõistusest tulenev valitsemine valitseb kõiki suhteid loodute vahel. Igasugune seadus/õigus kitsamas mõttes on vaid üks aspekt suurest kosmilisest süsteemist. Seega valitseja, kes eirab seadusi, mässab kogu süsteemi vastu, mida valitseb Jumal. Teiselt poolt pole olemas selliseid asju nagu halvad seadused, mis poleks mõistusega kooskõlas. Seadus on mõistuslik valitsemine ning seaduste eesmärgiks on juhtida seadustele alluvad inimesed võiksid pürgida neile omase vooruse juurde ja teha neid inimesi headeks. Alama vooruseks seejuures on
annaabi.ee 
