Muinasaeg Muinasaja Perioodid · Kiviaeg umbes 9000 eKr 1800 eKr · Pronksiaeg umbes 1800 eKr 500 eKr · Raueaeg umbes 500 eKr 1227 pKr (muistse vabadusvõitluse lõpuni) Eestlased olid loodususku rahvas. Peeti oluliseks loodusega kooskõlass olemist, väge nähti kõiges ja kõigis (vaenlasel torgati silmad peast, sest silmades nähti väge). Oluline Muinasusu sümbol oli hing. Muinaseestlased tunnetasid hinge samuti kõiges ja kõigis. Sellist nähtust nimetatakse Animismiks (Looduse hingestamine). Suurt tähelepanu pöörati surnute hingedele, sest nende heasoovlikus pidi tagama õnneliku elu. Setudel on praegu veel komme surnud hingedele katta laud
Buddhismi lühike ajalugu Mongoolia 1000-1978 Mongolid on Tiibeti peavaimulikkude poolt usku pööratud kaks korda, esmalt 1261. aastal sakja peavaimuliku Phags-pa poolt ja siis uuesti Dalai Laama poolt. Ajavahemikul 1368-1577 olid nad tagasi pöördunud pärismaisesse loodususku. See oli tiibetlaste nõiakunst, mis mongolitele enim muljet avaldas. Marco Polo jutustab imeväärseid lugusid vaimulikkude mitmesugustest nõiatrikkidest, mida nad kandsid ette kuninga õukonnale; ning pärastpoole Dalai Laama, reisides idamongolite valitseja Altan Tsagani juurde, näitas kõikjal oma nõidusväge, sundis jõgesid ülesmäge voolama, pani kõrbes küllusliku kevade tärkama ja tema hobune tippis kabjajälgedega püha mana ,,Oom mani padme huum". Mongolite
riiki valitseb pärimisõiguse alusel kuningas. Ehkki on hakatud nõudma reforme, pole parteide tegevus seni lubatud. Riigikord: kuningriik Pealinn: Mbabane ( 52 000 elanikku) Pindala: 17 363 km2 Rahvaarv: 985 000 ( 1999) Rahvastiku tihedus: 57 inimest/ km2 Riigikeel: svaasi keel Rahaühik: lilangeni ( 1 lilangeni = 100 senti ) Rahvastik: svaasid (97%), suulud, sangaanid, tsongad (3%) Usk: kristlased (78%), loodususku (22%) Linnaelanikke: 29% Kirjaoskamatus: 23% Tööpuudus: 40% Kliima Svaasimaal valitseb paraskliima. Maapind laskub läänest itta- Kõrg-Veldist Madal- Veldini- ja vastavalt tõuseb ka temperatuur ning vähenevad sademed. Madal-Veld on põuakartlik. Suveperioodi iseloomustavad sagedased paduvihmad, äikesetormid, eriti läänes asuvates mägedes. Madalamatel aladel on temperatuurid väga kuumad, tihti üle 40 ° C, kõrgemal on temperatuurid jahedamad
2. RELIGIOON Riik toetab ja kaitseb luterlikku riigikirikut, sellesse kuulub 84,08% rahvastikust. Samuti on esindatud nt mitmesugused evangeelsed vabakirikud (5%), katoliiklus (2,15%), nelipühilased (0,62%). Ainult 2,46% elanikkonnast ei kuulu ühessegi usuühendusse. Islandil võeti ristiusk vastu aastal 1000, u 125 aastat pärast seda, kui saabusid esimesed asukad. Enne seda valitses saarel norra paganism. Islandlased on ka loodususku rahvas. Nt usuvad nad veel tänapäevalgi, et on olemas haldjad, vaimud, jne. Kui juhtub mõni õnnetus või hakkab mõni vulkaan purskama, siis nad usuvad, et nad on teinud midagi halba ja jumal(ad) karistavad neid selle eest. 3. ISLANDI KEEL Islandi keel on põhjagermaani keel, mille lähimaks sugulaskeeleks on fääri keel. Mingil määral saavad islandi keelest aru ka skandinaavia keelte (norra keel, rootsi keel, taani keel) kõnelejad
ehitatud mõisad. Mõisate rajamine tekitas maale uue sotsiaalmajandusliku keskuse ja mõisnike ning talurahva vahetu kokkupuutumise koha. Seoses eestlaste ristiusustamisega hakati maakogudustesse ehitama kirikuid, mis oli igal juhul kohaliku rahva jaoks väga tähtis sündmus. Kõige suuremateks kujunesid linnadesse püstitatud piiskopikirikud. Ristiusu vastuvõtmine muutis inimeste maailmapilti ning tihti oli loodususku inimestel raske aru saada, kuidas maailm Jumala tahtel sündinud on. Lisaks uuele maailmapildile tõid ristiusku siirdumine ning kiriklik ajaarvamine ja kalender kaasa palju uusi sõnu ning mõisteid. Hiliskeskaja (umbes aastail 1346-1520) edenedes muutus eesti talupoegade olukord radikaalselt. Olukorra halvenemise suurimaks põhjuseks oli mõisate asutamine, mille esimene periood oli olnud juba varasel keskajal. Lisaks koormistele laienes talupoegade teokohustus ka mõisatööle
18. saj lõpu poole ilmneb kirjanikel kalduvus mingi esmase loobumine jumalast, siis on üsnagi seletetav, mis moodi see müstitsism 19. sajandil välja nägi, 19. sajandil on müstitsism üsna tavaline nähtus - kirjandusteadlastel on raske määrata realismi, sest realistlikel autoritel on joone, mis ei kuulu romantismi alla. Balzaci loomingust, mis on realistlik, on leitud palju romantilisi jooni. Romantikud on väga tihti loodususku, või maailma vaimu usku - pooleldi religioossed. Nendele omane ka teatud ülemuse taotlus - selles hoolimata, et maailm on kaootiline paik, neile on omane ideaalitaotlus - väga üldomane ja üldlevinud omadus romantikute puhul. See ideaal on transtendentne - see pole maine ideaal, vaid väljaspool maailma olev ideaal - kirjandus, looming hakkab vaikselt asendama religiooni. Romantikud näevad tegelikkuse ja ideaali vastuolu
annaabi.ee 
