3.1.Suurima potentsiaaliga loodusturismi tooted Eestis Tänu suurele bioloogilisele mitmekesisusele ning liigirikkusele on Eestis loodusturismi pakkujatel tegeleda loodusvaatluste pakkumisega. Hetkel tuntakse Eestis juba kui hea linnuturismimaana, kus linnuturistid näevad rändeajal 180-200 linnuliiki (Eesti Maaturism 2010). Eelpool toodud andmetele põhinedes (3.Loodusturismi potentsiaal Eestis) on Eesti loodusel olema kõik eeldused, et loodusturismiga tegelevad ettevõtted saaksid pakkuda taime-, looma- putuka- ning ka maastikuvaatlust. Eestis maismaa pindlast katab mets ca. 50%, millest 26% on erineva looduskaitse reziimi all (metsamant). Sood moodustav Eesti pindalast ca. 20%, millest on kaitse alla võetud ca. 18% (Eesti Maaturism 2010). Seega moodustavad Eestis kaitse all olevad piirkonnad ligi 11% terve riigi pindalast ning tähtsaimad kaitsealad Eestis on rahvuspargid, looduskaitsealad ning maastikukaitsealad. 31
18. Kuidas vähendada turismi negatiivset mõju loodusele, kohalikule kogukonnale? Turismi pōhilised negatiivsed mōjud on järgmised: ● vee ja ōhu saastumine, suvituspaikade reostamine, müra ● looduslike maastike vähenemine ● floora ja fauna kahjustamine ● looduse, ajalooliste paikade ning mälestusmärkide kahjustamine ● ülekoormatuse efekt ● konflikt kohaliku kogukonna elulaadiga. Loodusturismiga kaasnevad peamised negatiivsed keskkonnamõjud on aga järgmised: ● puude ja põõsaste vigastamine ning seisundi halvenemise põhjustamine; ● puude loodusliku uuenduse tallamine ja vigastamine metsas, puistu uuenemisvõime vähenemise või puuliikide ebasoodsas suunas vaheldumise põhjustamine ● puude juurte vigastamine teedel ja radadel ● haruldaste linnu- ja loomaliikide häirimine, nende pesitsus- ja varjetingimuste
ma teist targem olen. " · Viimaseks tüübiks võiks tuua turistidele kõige vastuvõetavamaid ja sõbralikemaid ehk võõrustajaid, need on inimesed kes pakuvad inimestele rõõmu ja püüavad luua sõbraliku ja mõnusa õhkkonna. . Nad ei toimi nagu politseinikud, kuigi on väga huvitatud, kuidas loodus end tunneb ja samas ei uhkusta oma teadmistega nagu kõiketeadjad. LISA 5. LOODUSLIKU MITMEKESISUSE SÄILITAMINE Suureneva loodusturismiga kaasnevad aga teatud ohud. Näiteks taimede hävimine ning metsade reostamine. Selleks saab aga omavalitsus väga palju ära teha, kehtestades erinevaid eeskirju ning kehtestades seadusi. Kohalikel omavalitsustel on bioloogilise mitmekesisuse kaitses ja säilitamises oluline roll, kuna omavalitsusel on arvukalt võimalusi keskkonnaseisundit muuta nii positiivses kui negatiivses suunas. · Pärnumaa omavalitsus viib ellu oma kohalikke strateegiaid, tegevuskavasid ja
kohalikku kogukonda häirimata. 26. Mismoodi on seotud loodusturism ja looduskaitsealad? Paljud looduslikult atraktiivsed piirkonnad on tänapäeval mingisuguse kaitseala staatuses. Seda nii globaalselt kui ka Eestis. Üks kaitsealade turismikorralduse peamine põhimõte on, et kõik mis on siin meie ajal peab säilima tulevastele generatsioonidele! St et loodusturismi viiakse suurel määral läbi looduskaitsealadel ning sellega peab igas etapis arvestama. 27. Kuidas loodusturismiga suhtestuvad järgmised õigusaktid või määratlused: IBA, Ramsar, CITES, Natura 2000, Green Key, EHE? IBA - IBA (Important Bird Areas) on tähtsad linnualad, mis on määratud tagamaks elujõuliste linnupopulatsioonide säilimise üle kogu maailma. Kuna linnud on tihtilugu head elurikkuse indikaatorliigid, siis vaatamata sellele, et IBA alad on valitud lähtuvalt linnuliikidest, aitab nende kaitsmine kaasa ka üldise elurikkuse kaitsmisele. Loodusturismi
vastuvõetamatu taseme või pöördumatu vähenemise. Piirkonna ökoloogiline taluvusvõime piir on saavutatud kui keskkonna võime end loomulikult taastada on häiritud. sotsiaalset taluvusvõimet (ecological carrying capasity) on looduskeskkonna kasutamise maksimaalne tase, mille ületamine põhjustab kasutaja seisukohalt saadava kogemuse/naudingu kvaliteedi halvenemise. 29. Mismoodi on seotud loodusturism ja looduskaitsealad? 30. Kuidas loodusturismiga suhtestuvad järgmised õigusaktid või määratlused: IBA, Ramsar, CITES, Natura 2000, Green Key on rahvusvaheline ökomärgis turismiettevõtetele. Rohelise Võtmega liituvad ettevõtted, kes hoolivad ümbritsevast keskkonnast, soovivad vähendada enda tegevusega seotud keskkonnamõjusid ning saada ka sellekohast tunnustust. EHE on kvaliteedimärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks. 31
Malmivaara-Lämsä et al. (2008) järgi on Soomes uuritud tallamise mõju erinevatele metsakooslustele ja taimestikule pika-ajaliselt ja põhjalikult. Välja võib tuua 1970. aastatel teostatud Kellomäki, Saastamoineni ja Wuorenrinne uuringud põhjaparasvöötme metsadest ning Tolvaneni et al. (2005) uuringud subarktilistest taimekooslustest. Antud uuringutele tuginedes leiti, et ala taimestiku paljunemisvõime suurenedes suureneb ka taimede tallamiskindlus. Loodusturismiga kaasnevate keskkonnamõjude hindamisel on olulisemaks käsiraamatuks 1989. aastal ilmunud „Wilderness Campsite Monitoring Methods: A Sourcebook“, mille autori David N. Cole´i järgi on ala seisundi hindamisel võimalik kasutada kahte lähenemist: 1. Ala lihtsustatud kirjeldus ning kasutusega kaasnevatele mõjudele hinnangu andmine. Tulemuseks on ilma mõõtmisi teostamata kahjustusastme hinnangu andmine visuaalse vaatluse teel
annaabi.ee 
