nende vormid, suund ja rütm sõltuvad vähe nende all olevast kehast. Seda parem aga oli kasutada riietust skulptuuri ja arhitektuuri sidujana. Ka skulptuuri temaatikas toimus suur muutus. Gooti plastika lõi imekauneid naisekujusid. Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule. Gooti skulptuur tegi läbi pika arengutee, milles võib üldjoontes eraldada kolme etappi: 2) Gooti ornamentika nii ehitistel kui esemetel kujutab näiteks taimelehti väga loodustruult. Neid kasutati akende või ehisraamistikus või fassaadil ehisviiludes. 3) Reljeefid- hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega. 4) VITRAAZIKUNST- Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad
1.Kes oli renessansskunsti lemmiktegelane? Miks? Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, kuna ta võitis Koljati. Tema võit Koljati üle polnud rüütellik. temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. 2.Milline oli kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias? Võrdle keskajaga. Kunstnik püüdis kujutada maailma võimalikult loodustruult ehk realistlikult. • Uuriti loodusobjekte ja lahati salaja laipu. • Tegeldi perspektiivprobleemidega. • Toetuti antiikkunstile. • Keskaegne anonüümsus hüljati, kunstnikud tahtsid jäädvustada oma nime ajalukku. • Teoseid hakati signeerima. • Arhitektid lähtusid kõige enam antiigi eeskujust. 3.Mida tead Leonard da Vincist, Michelangelost? Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia
Saksa hiligootika ilusaim näide on Püha Anna kirik Annabergis. Gooti skulptuuri algus on jälgitav Chartres`i katedraali läänefassaadil, kus kuigi enamiku figuuride kehad on veel täiesti tinglikud, silindritaolised ja jäigad, on nad juba vähem seinaga seotud. Gootilik on aga nende nägude realistlik ja isikupärane käsitlus ning nende õnnis ilme. Gooti stiil soosis kunstis looduse jäljendamist. Ornamentika nii ehitistel kui ka esemetel kujutab näiteks taimelehti väga loodustruult. Kõrggootikat näitavad Reimsi ja Amiens`i katedraali figuurid. Erinevates poosides kujutatud peaaegu vabafiguurid. Nende rõivad ei mõju enam tühjana, kuid katavad kogu keha. Kuna keskaegsele kunstnikule oli esmatähtis nägu ja selle ilma, siis anatoomia täpne arvestamine polnudki oluline. Seetõttu pole figuurides näha kontraposti jälgimist ning selle kajastusena tekkis S-tähte meenutav nn. gooti poos.
40. manerism stiiliperiood, püüti jäljendada tuntud meistrite stiili. Sellest sai alguse barokk. 41. Madalmaade kunstis oli esiplaanis inimeste võrdsus ja õiglus, olid ainult tahvelmaalid , mis määrati kirikute ja elusolendite kaunistamiseks, peamiselt kasutati õlivärve , peen ja realistlik käsitluslaad. 42.Hieronymus Bosch armastas maalida inimest kui armetut looma, kes on määratud surmale. 43. Pieter Brueghel armastas talupoegade elu kujutada, vähe tõe ja loodustruult, tüüpide võimas karaktiseerimine, haarav elulisus. 44. Albert Dürer saksa suurim graafik 45. Sõna barokk tulene portugali keelsest sõnas barocco, mis tähendab erakorralist pärli. See stiili üldiseloomustus oleks uhke, dekoratiicne, tundeküllased maalid, arhitektuur sümmeetriline, paraadlikkus. 46.Euroopas jaotatid maad kolme rühma barokki ajal: 1) Need maad kus absolutism tegutsed tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga nt. Itaalia, Hispaani ja Austria.
· Humanistid olid teadlased, kes lõid uue ilmaliku maailmavaate, vabastades seeläbi teaduse ja kultuuri kiriku mõju alt, taasavastanud antiikkultuuri, toetus renessanss kunsti ja teaduse vallas selle saavutustele. 29. Renessansskunst · Renessansiaegse inimese arusaam oli, et Jumal on maailma loonud otstarbekalt ning inimene moodustab loodusega harmoonilise terviku. · Kunstnik püüdis kujutada maailma võimalikult loodustruult ehk realistlikult. · Uuriti loodusobjekte ja lahati salaja laipu. · Tegeldi perspektiivprobleemidega. · Toetuti antiikkunstile. · Keskaegne anonüümsus hüljati, kunstnikud tahtsid jäädvustada oma nime ajalukku. · Teoseid hakati signeerima. · Arhitektid lähtusid kõige enam antiigi eeskujust. · Renessansiajal toimus gootikaga võrreldes täielik pööre. · Kui varem pürgis gooti arhitektuur taeva poole, siis nüüd püsiti rahulikult ja kindlalt maa peal.
probleemistikuga seoses ütles Machiavelli sõna sekka oma traktaadiga valisteja. Et luua tugevat itaalia riiki oli vaja tema arust tugevat ja kindlameelset juhti kes eesmärkide saavutamiseks kasutaks kõike(petmisi mõrvu jne). Tommaso campanella oli teistsuguste vaadetega. Kirjutas vanglas kuhu ta oma vaadete eest oli mõistetud raamatu päikeseriik ehk ideaalne vabariik. Vormilt on see reisikirjeldus. Ta oli ka tolleaegne filosoof. 29. Renessansskunst: Kunstnik püüdis kujutada maailma loodustruult, realistlikult, uuriti loodusobjekte ja anatoomiat, katsetati illusioonidega, toetuti antiikkunstile, arendati seda edasi, hakati teoseid signeerima. Arhitektuur: tornile eelistati kuplit, esimene uudne kuppel Firenze toomkirikul. Hakati ehitama avaraid palazzosid, kuulsaim arhitekt Filippo Brunelleschi. Maalikunst: renessanssmaali alused rajas Giotto, tema teoste kohta öeldi, et need on nagu "päris", üks mõjusamaid teoseid aga Sandro Botticelli "Venuse sünd", maal pidi
annaabi.ee 
