Milline luuletus räägib kodumaast? Kuidas? Kodumaast räägib luuletus ,,Põgenik". Luuletuses on ta kirjeldanud meenutusi oma kodumaast tundeküllaselt. Eriti väljendub luuletuses valulisus ning rusuv igatsus. Luuleridades esinevad mõtted on üsna vastandlikud. See järeldub sellest, et mälestusi isamaast on kujutatud äärmiselt valulistena. Sellest hoolimata on igatsus veel kord kodutee leida tõeliselt suur ning mõjub lugemisel siirana. Armastus kodumaa vastu on piiratu. 2. Loodusteema luuletustes mis huvitab luuletajat? Too näiteid. Marie Under on oma luuletustes kujutanud rohkelt loodusteemat. Täpselt kirjeldatud looduselamusi on luuletaja andnud edasi kujundikülluslikult ning loomutruult. Tundub, et luuletajat huvitavad selle valdkonna juures näiteks linnud. Neid on mainitud nii mitmeski luules ning kirjeldatud neid väga oskuslikult. Näiteks luuletuses ,,Sügismaru" on sellised read - Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas.
eeskuju d, mõjutaj ad Schubert 1797- Viini lähistel Laulupoiss, Ilma teooriakoolituseta, Beetho Loodusteema, Romantilise Meloodiline võlu, 1828 pedagoogiline õppis vaimulik ven armastus- või sisuga, marsid, seos folklooriga ja stuudium, internaatkoolis laulmist surmamotiiv, valsid, sonaadid meeleolud ning
nobedaima sulega eesti kirjanikke. Ta kirjutas kokku umbes kaks ja pool tuhat luuletust. Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Ta kirjutas loodus-, kodu- ja mõtteluulet. 5 luuletust Teema Pealkiri Ilmekad kujundid Hinnang/ põhjus motiivid ,,Lepatriinu" Loodusteema ,,Päike toetas vastu seina Ilus ja lihtne oma valged soojad käed..." loodusluuletus. Tekitas ,,Põõsal tiksub väike lind..." mõnusa suvise tunde. ,,Viimane Mõtte-/loodusluul ,,Vihiseb tuiskav liiv..." Väga meeldis see käik" e Veeselja rohetav kaugus luuletu, see oli täpselt mind nagu kättpidi veab.
2. Heliloojad 1) Franz Schubert (1797—1828) Pärit Austriast, Viinist. • esimene, kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse — millel oli läbiv peategelane ja sündmustik: tuntuimad ‘’Ilus möldrineiu’’ 20 laulust koosnev ja ‘’Talvine teekond’’ 24 laulust koosnev. Wilhelm Mülleri sõnadele loodud • kammerlaulu enim esitav helilooja, esimene romantik • 1500 teost ja 9 sümfooniat — säilinud 8 • 600 soololaulu e. Lied-i, milledes on loodusteema põimunud armastus-, pettumus- või surmamotiiviga. Peamiselt Goethe, Schilleri jt tekstidele loodud • 8. sümfoonia on lõpetamata sümfoonia — täielikult romantiline. 2 osaline, sonaat-allegro vormis • 20 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati • loodusega ‘’Forell’’, ‘’Metshaldjas’’ • kunst ‘’Muusikale’’, ‘’Lautole’’ 2) Fryderyk Chopin (1810-1849) Pärit Poolast. • rahvusliku suuna rajaja
1940 arreteeriti, veetis 1 aasta vanglas. Suri 10 veebruar 1945. Maetud Metsakalmistule. 1 luulekogu 1928. ,,Rahutus" - tööinimese elukujutamine, sotsiaalsed probleemid, reisimuljed). 1930 ,,Peipsist mereni" 1932 ,,maha rahu" 1933 ,,Kaks leeri". Pildid tööelust(,,Hommik sepikojas"), tööliste elu(,,"Rüblik", ,,Koputus"), vanade töömeeste portreed(,,Vana voorimees", ,,Vaeva mägede mailt"), sotsiaalne protest(,,Matus"). 30. aastatel hakkab töölisteema taganema. Luulesse tuleb loodusteema, eksistansiprobleemid, fatalism. 1934 ,,Südasuvi", 1935 ,,Päikese ootel", 1936 ,,Sadamad ja saared", 1937 ,,Ringkäik" (loodusluule ,,Jänes", retrospektiivne ,,Kodu"). On kirjutanud poeeme 1938 ,,Tuhas ja tules", 1939 ,,Valgus ja varjud", 1940 ,,Maakera pöördub itta", 1945 kirjutas sonette, näidendid : 1933 ,,Jumalate mäss", 1937 ,,Esimene pääsuke", 1941 ,,Pühajärv", 1941 ,,Ristikoerad" 9) Betti Alver elu ja looming Betti Alver 1906-1989. Elisabeth Lepik. Sündis 23
luule, mis mõtleb surelikkusest. Inimesekeskne luule, mitte Jumalakeskne. Isegi mingis mõttes protestlik (et miks nii peab). Eesti autoritest on kalmistuluulet kirjutanud näiteks Mats Traat. Teine kalmistuluuletaja (ka öö ja surma temaatikad) oli Edward Young („Öised mõtted“). Mässumeelne, protestib inimlike asjade vastu. Sammuke ateistliku maailma poole. Loomingusse tekib tume teema -> süngus, ähvardav jõud, mis pole aga välispidine, vaid inimlik, inimese seest tulev. Loodusteema sees tulevad 18. sajandi lõpul ka talueluluuletajad. Sajandivahetuse muudatused proosas: Hakkab peale samuti sentimentalismiga. Autorid tahavad kirjutada tegelaste tunnetest. Tekkis ka meelelahutuskirjandus, kuna lugejate arv suureneb. Lisaks sellele tekib ka erootilise maiguga kirjandus -> Inglismaal kannab see nime gootikirjandus, mis läheb ka ilusti romantismi sisse. Näide: Edgar Allan Poe. Prantsusmaal oli erootilise maiguga must romaan
Mitmehäälne koorilaul sai koha koolide muusikaõpetuses kui ka üldse eesti heliloomingus. o 19. sajandi II poolel sündis rahvuslik kujutav kunst, mille rajajatest olid tuntumad maalikunstnik Johann Köler, skulptor August Weizenberg ja raamatugraafik Eduard Magnus Jakobson. Köler (1826-1899) lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia, töötas peamiselt Peterburis kunstnikuna ja tsaari laste joonistusõpetajana. Olulisel kohal tema loomingus loodusteema. Veetis aega Itaalias ja Krimmis, seega oli ka romantilist ainestikku. Loomingu teemadeks olid ka Eesti ning mütoloogia. Weizenberg omandas hariduse Saksa kunstikoolides. Praktiseeris skulptorina nii Roomas kui Peterburis. Ta oli 1 vähestest, kes jõudis rahvusvahelise tunnustuseni. 2 keskset teemat: eesti suurmeeste portreed ning eesti mütoloogia. E. Jakobson kujundas peamiselt kooliraamatuid ja noodiväljaandeid, pani aluse kunstiväärtuslikule raamatuillustratsioonile.
annaabi.ee 
