· Eestis kujunesid välja mõned vasakpoolsed ja liberaalsed erakonnad. · Eestlased sai õpetunni edasiseks vabadusvõitluseks. Haridus: · Kohustuslik üldharidus(3 kuud talvel) · Laienes koolivõrk ning tekkisid uued koolitüübid. Vallakoolid- kirjutamine, lugemine, arvutamine ja maateadus Kihelkonnakoolid- edasijõudnud jõukamate tp-de lapsed Kreisikoolid- asusid maakonnakeskustes ning keskendusid lugemisele arvutamisele ja loodusteadusele Reaalgümnaasium- 7 klassilistes koolides pandi rõhku loodusteadusele Gümnaasiumid- muutusid 8 klassilisteks ning seal pandi õhku keeltele ja ajaloole Tütarlastegümnaasiumid- varem tütarlastele gümnaasiumiharidusest ei võimaldatud. · Venestusreformi ajal oli väike tagasilöök kasvas kirjaoskamatus ning vähenes natuke ka õpilaste arv. · Alates 1906 oli võimalik emakeelset haridust saada ka erakoolides Hugo Treffneri Gümnaasiumis.
Kirik suhtus temasse algul umbusklikult. Hiljem kuulutati ta pühakuks ja ta õpetus võeti katoliikluse aluseks, " Tomism" Miski mida pole olemas pole olemas. Kõik sünnib läbi millegi Roger Bacon (1214-1294) Olulisem matemaatika, Aristoteles pidas seda loogikast selgemaks. Suhtus skolastikutesse kriitiliselt Unistas iseliikuvates sõidukitest. Vastuolu kiriku ja autoriteetidega viis ta elu lõppuperioodil vangi. Seisukoht aluseks loodusteadusele. Loodust saab tundma õppida eeskätt katsete ja vaatluste abil. Tänan kuulamast! Kasutatud kirjandus Mait Kõiv, Mati Laur 2007. Ajaloo õpik - inimene, ühiskond, kultuur, II osa, keskaeg
Samuti mängis olulist rolli katoliku kirik ja sellega seonduv. Muutused inimeste vaimulaadis said alguse 14. sajandil Itaalias, mil hakati väärtustama renessanssi, mida peetakse vaimseks ja kultuuriliseks murranguks ning humanismi. Renessnass ehk taassünd ja humanism väärtustasid inimest koos tema ainulaadsusega ja inimlikkust. Samuti sattus tähelepanu alla taas antiikkultuuri. Inimesed hakkasid rohkem rõhku pöörama loodusele ja loodusteadusele ning selle uurimisele. Inimeste maailmapilt hakkas avarduma tänu maadeavastustele. Suurimateks avastusteks peetakse Ameerikat ja lihtsaimat teed Aasiasse, tänu millele hakkas hoogsasti arenema kaubandus. Inimesed said teada, et maakera on kerakujuline ning tegelesid üha enam meresõidutehnika arendamisega. Avastusretkede aeg tähendas Euroopale siirdumist keskajast ja feodalismist uude aega rahamajanduse, absolutismi ja rahvusriikide aega.
Sissejuhatus Galileo Galilei (1564-1642) oli Itaalia astronoom, füüsik, matemaatik ja filosoof. Galileo Galilei lõi mitmeid erinevaid mõõteriistu, millega pani aluse seletavale loodusteadusele. Juba lapsena janunes Galileo Galilei teaduse ja teadmiste järele. Kuid mitte keegi ei osanud ennustada, et suureks sirgudes teeb see väike õpihimuline poiss avastusi, mis muudavad kogu meie maailmapilti. Galilei tõestas esimesena Koperniku maailmasüsteemi kehtivuse, mille järgi tiirlevad Maa ja teised planeedid ümber Päikese. Niisuguse väite pärast ähvardas 16. sajandil elanud Galileid vangistus või isegi surm. See
Humanistid taotlesid luua uut kultuuri, mis lähtuks inimisiksuse vabadusest. Nad tunnistasid primaarseks maise elu, vastupidiselt keskajale, mil maist elu peeti ettevalmistuseks igavesele hauatagusele elule. Uue kodanliku ühiskonna vastuolud polnud veel välja arenenud, seega olid humanistid laiade masside esindajad. Usk inimese piiramatutesse võimetesse julgustas murdma kõike, mis seni oli takistanud teadust, maailmatundmist ja kunsti. Tekkis soodus pind katselisele teadusele ja loodusteadusele. Heliotsenrilise maailmasüsteemi teooria andis hoobi religioossele maailmavaatele. Antiikse pärandi tundmaõppimine viis materialistlike tendentside tugevnemisele filosoofias, selles tekkis suund, mis eeldas filosoofiliste kontseptsioonide toetumist teadusele. Trükikunsti leiutamine 15. sajandil tegi kirjasõna kättesaadavaks nii õpetlastele kui vaimulikele ja laiematele massidele. Soodustus rahvuskirjanduse teke ning levik
Oma elu viimastel aastatel hakkas Franklin poliitikuks ning osales 1787. aastal USA iseseisvusdeklaratsiooni ja põhiseaduse loomisel. Galileo Galilei 1564 1642 Esimene inimene, kes uuris teleskoobiga Päikest, Kuud ja teisi taevakehi G.Galilei (1564-1642) oli itaalia astronoom, matemaatik ja füüsik, kes mõõteriistade (termomeeter, teleskoop) loomisega pani aluse teadusliku eksperimenteerimise ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisega - seletavale loodusteadusele. Ta sündis 15. veebruaril Pisas ja suri 8. jaanuaril Arcetris, Firenze lähedal. Õppis aastast 1581 Pisa ülikoolis arstiteadust, ent katkestas õpingud 1585. aastal ja hakkas tegelema hoopis matemaatikaga. Galilei oli 1589-1591 matemaatikaprofessor Pisa ja 1592-1610 Padova ülikoolis. Aaastast 1610 oli ta filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas Firenzes. Galileid loetakse dünaamika rajajaks. Ta võttis kasutusele kiiruse ja kiirenduse mõisted punkti sirgjoonelise
elukorraldus, mille eesmärk oli tugevdada sündimisest saati nõrka tervist ja rakendada kõik jõud jäägitult teadustegevusele. Kriitikaeelsel järgul Kanti filosoofia põimusid loodusteaduslik materialism ja Leibnizi-Wolffi metafüüsika, mida ta õpetas korrektselt nBaumgarteni õpiku järgi. Loenguid pidas ta ülikoolis valitseva traditsiooni vaimus, oma trükistes oli lähedal tolle aja eesrindlikule prantsuse loodusteadusele, tema nende aastate parimates teostes aga avaldusid stiihilised tendentsid dialektika suunas. Ta ilmutas suurt huvi kosmoloogia ja kosmogoognia vastu ning omandas üha sõltumatuma positsiooni leibnizliku natuurfilosoofia suhtes, kuigi viimast, tõsi küll, Wolffi poolt vulganiseeritud töötluses, järgisid peaaegu kõik tolle aja saksa õpetlased. Kant mõtestab seda tihti ümber materialismi vaimus, otsib ratsionaalset tuuma kartesiaanlikus looduspildis, seejärel aga
on lühim tee kahe punkti vahel"). Kant püstitas küsimuse aprioorsete sünteetiliste otsustuse võimalikkusest: need on teadmised, mis on meie kogemusest sõltumatud, paratamatud, üldkehtivad ja meie seniseid teadmisi avardavad. (http://et.wikipedia.org) Analüütilist meetodit järgides, kus eeldatakse, et sellised puhtast mõistusest tulenevad tunnetused on tegelikult olemas, võib tugineda vaid teoreetilise tunnetuse kahele teadusele, nimelt puhtale matemaatikale ja puhtale loodusteadusele, sest ainult need võivad anda objekte kaemuses; ja järelikult, kui neis leiab aset mingi aprioorne tunnetus, võivad nad selle tõesust või selle vastavust objektile näidata in concreto, s.t. näidata selle tegelikkust, kust seejärel võib juba analüütilise meetodiga üle minna selle võimalikkuse aluse juurde. See teeb asja palju kergemaks, sest nüüd üldarutlusi mitte ainult ei rakendata faktidele, vaid nad ka
• Igal kindlal struktuuritasemel toimuvaid nähtusi võib seletada sellel tasemel oluliste seaduspärasuste abil ja see ei sõltu kuigivõrd teistele struktuuritasemetele iseloomulikest nähtustest. • Karakteristlik mõõde (pikkus või laius). Füüsika kui loodusteadus • Füüsika kui eriline loodusteadus opereerib kõigil looduse struktuuritasemetel, alates alusosakestest kuni universumini tervikuna, kuid delegeerib probleemi sageli mõnele teisele loodusteadusele, mille uurimismeetodid on antud tasemel sobivamad. • Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad uusi loodusnähtusi. • Sõna teaduslik viitab meie poolt juba põhikoolis õpitud loodusteadusliku meetodi järjekindlale kasutamisele. Selle kohaselt esmase vaatluse (andmete kogumise) järel püstitatakse hüpotees (oletus, kuidas asi võiks olla), seejärel korraldatakse hüpoteesi
annaabi.ee 
