Käsitöiselt ja kunstiliselt esiletoodul on puhkemine mitte tas endas, vaid teises, käsitöölises ja kunstnikus. Tehnika kui ilmnemise viis Tehnika pole ainult vahend. Tehnika on ilmnemise viis. Techne pole ainult nimi käsitöise tegemise ja suutmise tarvis, vaid ka kõrge kunsti ja kaunite kunstide tarvis. Techne kuulub esiletoomise juurde, on poeetiline. Moodne tehnika Põhineb uusaegsel eksaktsel loodusteadusel. Moodsas tehnikas valitsev ilmsikstoomine on väljakutse, mis seab loodusele püünise hankimaks energiat, mida võib säärasena välja nõutada ja tagavaraks kuhjata. Tuuleveski? puusild ja hüdroelektrijaam Seade-stu Inimese seadev tegevus näitab ennast uusaegse eksaktse loodusteaduse tekkimises. Uusaegne füüsika ei ole mitte sellepärast eksperimentaalfüüsika, et ta rakendab looduse
TEADUSE SÜSTEMAATILISUS 1. Kaks teaduse tüüpi, mida autor kirjeldab on loodusteadus ja laboriteadus. Need teaduse tüübid erinevad sisupoolest. Loodusteadusel keskendutakse sündmuste ja protsesside kirjeldamisele ning on üsna tihedalt seotud ajalooliste sündmustega. Või nende uurimisega. Muidugi ei ole loodusteadus seotud ainult ajaloo sündmustega, veel on seotud kultuuri, poliitika ja isegi kunstiga. Laboriteadusel ei keskenduta üksikutele ajaloo sündmustele, vaid tähtis on üldised kirjeldused. Üldised kirjeldused, mis teevad mingeid üldistusi kindlas valdkonnas. Laboriteadus on üsna tihedalt seotud
kasutavad linnaruumi. Biheivorismi ka kritiseeriti. Probleemi nähti selles, et inimene oli oma kontekstist liigselt välja rebitud, inimene oli eraldatud teda ümbritsevast linnast. Samuti kritiseeriti joonistamise kasutamist biheiviorismi metodoloogias. 7 Humanism ja linnageograafia (lk 116-121) Humanistliku lähenemise taustaks linnageograafias oli kriitika loodusteadusel põhinevate universaalsete teooriate ja mõistete kasutamise kohta.Samuti peeti probleemiks kriitilise linnageograafia liiga strukturaalset lähenemist. Humanistlikus geograafias sai inimesest üksikindiviid, subjektiivne ja loov,mis ilmnes tähenduste, väärtuste, taotluste ja eesmärkide väljendumisel. Keskseks muutus ruumi, koha ja keskkonna tähenduste tõlgendamine. Samas hakati linnaruumi käsitlema inimese elu ja kogemuste järgi. Ruum oli sõltuv ühiskonnast ja kultuurist
Balzac räägib, et inimtüübid jagunevad bioloogiliselt, paneb tüübistiku kirja. Pärast realsimi kese lange mujale ja siis neid tüüpe enam ei kujutata. Aga 19. sajandil püütakse neid tüüpe liigendada. Balzaci jaoks oligi teadus selline - tollane teadus vähemalt ühe kirjaniku jaoks oli see. 19. sajandil haritud inimese suhe teadusega toimuvaga vb oligi lähedasem, sest loodusteadus oligi tol ajal pigem kirjeldav ja määrav. Balzac tugineb sellelaadsel loodusteadusel. Balzaci teosed ei ole kõik võrdsel kunstilisel tasemel - kui kirjutad nii palju, siis kindlasti läheb midagi untsu. Balzacile oli realism olmekujutus. Kujutus selline, et liigutakse suuremalt väiksemale (nt "Isa Goriot's"). 1828 on tal esimene teos dateeritud, mis tal sinna "Inimlikku komöödiasse" on sisse läinud - tundub, et ta võttis seda kui koolikirjandit - meil on mõte, teeme kava, alapunktid, teema arendused jne. Sisukord jagatud 3 suureks sfääriks: kommete etüüdid, see
nähtuse toimumise kohta tulevikus ja/või mingis teises kohas. Juba korduvalt on juttu olnud sellest, et võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline ehk ennustuslik väärtus. • Ettemääratus on mingi sündmuse kindel esinemine tulevikus, sõltumata sündmustest, mis esmapilgul võiksid antud sündmuse kui tagajärje võimatuks muuta. • Füüsikal kui peamisel tehnilist progressi käivitaval ja toetaval loodusteadusel on kindlasti ka rakenduslik väärtus. Kokkuvõte • Põhjuslikult seotud sündmused- Kaks sündmust on põhjuslikult seotud, kui ühe sündmuse (põhjuse) toimumine kutsub teatava vältimatusega esile teise sündmuse (tagajärje). • Loodusnähtuste ennustamine- Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus ja/või mingis teises kohas. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine.
Dilthey – kuidas ratsionaliseerida irratsionaalset? Lk 93-94. vaimse maailma toimeseose üldine iseloom (kavas uus punkt). Toimiv seos – mõiste mille abil kirjeldada objektiivse vaimu struktuuri ja dünaamikat. See tervik tuleb sisemiselt lahti võtta, et seda analüüsida. Suur toimeseoste võrgustik. Mis need toimeseosed on? Toimeseosel võiks olla (?) kausaalsus selles tähenduses nagu loodusteadustel (nagu oli loodusteadusel). Toimeseoste ja kausaalseoste erinevus on see, et toimeseos realiseeriv eesmärke ja loob väärtusi. Hüvede ja väärtuste produtseerimine – objektiivse vaimu üks osa. Käsituse alusel luuakse seaduspäraselt uusi vaime juurde. Toimeseoste immanentselt- teleoloogiline (eesmärgile suunatud) iseloomustus – objektiivne vaim on eesmärgipärane, produtseerib hüvesid. Teosel mingi eesmärk ja sellel on mingid väärtushinnangud (autori arusaamad on õiged ja
annaabi.ee 
