mateeria omadused. Vaim ja aju on identsed. Vaimuseisundi mõiste on selle mõiste, ükskõik milleks ta võib osutuda, mis on vallandatud inimeses teatavate stiimulite poolt ja mis omakorda vallandab teatavaid reaktsioone. "Teaduse arenedes me lihtsalt õpime rääkima sellest, mis toimub meie ajus" Keha on olemas, vaimu pole. 19.)Mida nimetas Berkley loodusseaduseks? Neid kindlaid reegleid, mille järgi vaim, millest me sõltume, tekitab meis aistingute ideid nimetatakse loodusseadusteks. 20.)Kas arvuti võib solvuda? Kui jah, siis kas see solvumine on samalaadne kui Teie oma? Põhjendage! Üldises pildis ei või arvuti solvuda, sest ta ei hinga, ta ei ole elusolend.
2008 Leonardo da Vinci "Inimese proportsioonid" "Loodus ei riku kunagi oma seadusi" Leonardo da Vinci ( 15.04.1452 -02.05.1519 ) Riigikogu ja Vabariigi Valitsus on kinnitanud hulgaliselt seaduseid ja määruseid , mis sätestavad meie toiminguid looduses. Nendest seadustest ja inimese tunnetusest sõltumatult toimivad aga looduses omad objektiivsed seadused. Sageli nimetatakse neid loodusseadusteks. Loodusteadused võimaldavad tunnetada loodusseaduseid. Seadus on üldine, objektiivne, püsiv ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede vahel. Seadusi saab avastada ainult praktika ja eksperimendi kaudu. Seadused on dünaamilised ( Newtoni seadused ) ja statistilised ( kvantmehhaanika). Loodusteaduste põhiharud on : matemaatika füüsika , bioloogia, keemia ja geoloogia
olemas reaalselt, mõistusest (vaimust) sõltumatult? Mis on ülalmainitud objektid, kui mitte asjad, mida me tajume oma meelte abil. c) Miks pole mõttekas oletada väliste kehade (materiaalse maailma) olemasolu? Pole olemas muud substantsi peale vaimu või selle, kes tajub. d) Mida nimetas Berkeley loodusseaduseks? Reegleid, mille järgi vaim, millest me sõltume, tekitab meis aistingute ideesid, nimetatakse loodusseadusteks. JÄRELEMÕTLEMISKÜSIMUSI 1.Kuidas teeksite kindlaks, kas lilledel on või ei ole tundeid? Pole võimalik, et lill tunneks, tal pole aju ega närvisüsteemi. 2.Kuidas teha kindlaks, kas kassid võivad ka tusatseda või rõõmsad olla? Kui kassil on hea tuju, siis ta nurrub, tusasena turtsub, küünistab, kräunub. 3.Kas põhimõtteliselt saaks valmistada robotit, kes (või mis?) oleks väliselt täpselt inimese moodi ning käituks nagu inimene, kuigi ta pole
meelelisuse, ruumi ja aja a priorsed vormid. - Asjade kohta nagu nad meile näivad (die Erscheinungen) on need kategooriad üldised ja paratamatud. - Meil ei saa olla kogemusi, mis poleks vastavuses kausaalsusseadusele. LOODUSTEADUSTE VÕIMALIKKUS - Kuidas on puhas loodusteadus võimalik? - Loodusteadus on võimalik samasugusel põhjusel nagu matemaatikagi. - Ilmingute seaduspärast korda nimetame me looduseks, nende seadusi loodusseadusteks. - Inimene on looduse seaduseandja! - Objektid sõltuvad meie tunnetusest. Transtsendentaalne dialektika - Kuidas on metafüüsika kui teadus ülemeelelisest üldse võimalik? - Teaduse valdkond ulatub nii kaugele kui meie võimalike kogemuste maailm. Me oleme piiratud ilmingute maailmaga. - Kuid inimmõistust saadavad küsimused, millest ta ei saa loobuda. Mis on hing, maailm ja Jumal?
Individuaalne hinge areng erineb teiste hingesugulaste arengust tahtevõimu astme poolest. Sõltub see inkarnatsiooni kogemustest ja Tahte juurde lisamisest. Inimene võib leida tee, et teostada end nii, et teistele hingesugulastele võib see tunduda lihtsalt rabav. See seadus võimaldab igal inimesel või hinge pikendusel luua oma tahtevõimu aste. Kõik loodu on juhitud seaduse poolt. Printsiibid, mis juhivad elu välisuniversumis ja on teadlaste poolt avastatud, nimetatakse loodusseadusteks. Aga on peenseadused, mis juhivad varjatud vaimutasandeid ja teadvuse siseosa. Mateeria tõeline olemus on nendes seadustes. Mentaalsete otsingute tulemuslikkus oleneb nende seaduste tundmisest. Teadvus on ehitaja. Olles täie teadmise juures Universaalsete Seaduste suhtest Sinu minaga ja teistega ja teades, et armastuses on elu antud ning armastuses ta liigub. Andes me saame. Andes me omandame. Andes armastus saab täita soovi, et mina oleks seotud
Iga kategooria vastab seega ajalisele skeemile. Sellega on viidatud vaid otsustusvõime funktsioonile. I.Kanti üksikud arutlused "puhta mõistusmõiste skematismi" kohta jätame me vahele. c) LOODUSTEADUSTE VÖIMALIKKUS Teist kriitika põhiküsimust kuidas on puhas loodusteadus võimalik? - vaatleb Kant transtsendentaalses analüütikas. Loodusteadus on võimalik - samasugustel põhjustel kui matemaatikagi. Ilmingute seaduspärast korda nimetame me looduseks, nende seadusi loodusseadusteks. Looduse seaduspärane kord on sõltuv aga sellest, et meie mõistus neid temas asuvate normide kaudu seob. Inimene on looduse seadusandja! Kuna see on meie enda mõtlemine, mis "looduse" (mitte küll ei loo, aga) "teeb", siis võib öelda, et mitte meie tunnetus ei sõltu objektidest, vaid objektid sõltuvad meie tunnetusest! See I.Kanti uurimuse tulemus tähendab revolutsiooni, mis pole väiksem kui see, mida Kopernikus astronoomias oma avastuste kaudu teostas
· Transtsendentaalne analüütika nagu matemaatikagi. KATEGOORIAD · Ilmingute seaduspärast korda nimetame me · Võttes aluseks formaalse loogika otsustusvormid, looduseks, nende seadusi loodusseadusteks. loetleb I.Kant · Inimene on looduse seaduseandja! · 12 kategooriat, rühmitades need otsustusvormide · Objektid sõltuvad meie tunnetusest. eeskujul neljaks: · Transtsendentaalne dialektika · KATEGOORIAD
annaabi.ee 
