4) Seleta mõisted: 5p b) Thales - filosoof ja matemaatik, Euroopa 1 vanim mõtleja Mileetose koolkonnast, a) fatalism - saatuseusk - kõik mis toimub, paratamatult pidigi toimuma, Kong algaineks - vesi, inimene pea piiri, ära liialda, jää mõõdukaks. Ennustas ette Fuzi - sündmuste paratamatus tingitud loodusseadusest päikesevarjutuse. Mõõtis püramiidide kõrgusi. b) messianism - usk lunastajasse - messiasse, kristlus- trööstiv funktsioon, c) Mooses - judaismi aluste rajaja, juudi hõimude ühendaja, juutide vastupanuliikumise lunastab kõik vaevad juht, judaismi eetika looja – Mosese seadustel baseerub 10 käsku. Pentateuh-5 moosese
vastu tehtud kuritegude eest just nii nagu õigeks peeti looduslikust seisundist lähtuvalt. Ühiskonna või inimeste poolt valitud seadusandliku võimu organi võim aga ei ulatu kunagi kaugemale ühisest hüvest; vaid on kohustatud kaitsma igaühe omandust. Ta peab valitsema läbi erapooletute ja õiglaste kohtunike,kes lahendavad õigusvaidlusi vastavalt seadustele. Esimene ja peamine eesmärk iga riigi positiivses seaduses on seadusandliku võimu rajamine ja seda loodusseadusest lähtuvalt kaitstes ühiskonda ja selle iga liiget. Need seadused on rahva poolt määratud ja valitud seadusandlikult organilt ja mitte ükski teine võim ei kohusta inimest kuulekusele. Riigi seadusandlik võim tegutseb vaid teatud eesmärkidel, mistõttu jääb rahvale alles ülim võim seadusandlikku võimu muuta või laiali saata. Seniks aga kuni ei ole valitsust laiali saadetud ei saa rahva võim kunagi aset leida. Seadusandliku võimu olemasolu ei ole
Astronoomia Meteoroloogia Füüsika Keemia Bioloogia Geoloogia Matemaatika Enn Pärtel Mis on loodusteadus, sh füüsika? Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise. Mis on loodusseadus? Looduses esinev nähtuste seos, mis ei sõltu inimesest. Mis on füüsika seadus? Füüsika seadus on füüsikute kujutlus ehk mudel loodusseadusest? • Füüsika kasutab loodusnähtuste seletamisel alati mudeleid - ligilähedasi koopiaid originaalist, kus on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. • Oluliste tunnuste väljaselgitamine on küllalt keeruline. Mida lugeda oluliseks tunnuseks? • Oluliseks tunnuseks loetakse selliseid tunnuseid, mis on omane kõigile samasse liiki kuuluvatele nähtustele või kehadele. • Mudelid lubavad füüsikas kasutada ühtesid ja samu
Füüsika Keemia Bioloogia Geoloogia Matemaatika Reemo Enn Pärtel Voltri Mis on loodusteadus, sh füüsika? Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise. Mis on loodusseadus? Looduses esinev nähtuste seos, mis ei sõltu inimesest. Mis on füüsika seadus? Füüsika seadus on füüsikute kujutlus ehk mudel loodusseadusest? Reemo Voltri · Füüsika kasutab loodusnähtuste seletamisel alati mudeleid - ligilähedasi koopiaid originaalist, kus on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. · Oluliste tunnuste väljaselgitamine on küllalt keeruline. Mida lugeda oluliseks tunnuseks? · Oluliseks tunnuseks loetakse selliseid tunnuseid, mis on omane kõigile samasse liiki kuuluvatele nähtustele või kehadele. Reemo Voltri
Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades elutõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned : 1) kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. 2) Teadmiste ainsaks allikaks on mõistus. 3) Tõsikindla teadmise jõudmiseni on vaja kahelda kõiges. 4)Ideaaliks sai ratsionistlik maailmakäsitlus. 5) Ideed muudavad maailma. 6) Inimühiskonnale oli eeskujuks loodus. 7) Seati esile inimese vajadused ja kired. Voltaire arvates peab inimene lähtuma loodusseadusest. Ühiskonna korra aluseks on vabadus ja omand. Rõhutas isiku-, sõna- ja trükkivabadust. Riigikorra ideaal oli valgustatud absolutism. Montesque pidas riigikorra ideaaliks konstitutsioonilist monarhiat. Seaduslik-, täidesaatev- ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Rousseau pidas ideaaliks seda, et võim lähtub rahvast. Riigi ideaal oli vabariik. Saksa valgustuse eripära seisnes selles, et valgustajad polnud vaenulikud kiriku suhtes. J. G. Herder arvas,
Tema osaliselt põhjendamata hirm rajanes tõsiasjal, et rahvaarv suureneb geomeetrilises, kuid toiduvarud aritmeetilises progressioonis. Möödus rahutu poolsajand, enne kui 1859. aastal ilmus teos, mis lõplikult kinnitas individualismi staatuse maailma Jumala käe läbi kujundava printsiibina. Tegu on Ch. Darwini magnus opusega ,,The Origin of Species", mis võttis kokku tema ligi 30 aasta jooksul tehtud uurimuse liikide põlvnemisest ja pärilikkuse loodusseadusest: 1. Liikidel on suur paljunemisvõime ja järglasi sünnib rohkem kui neid täisealiseks saab. 2. Populatsioonid säilitavad mõõdukate kõikumiste piires oma suuruse. 3. Toit on piiratud, kuid enamasti suhteliselt stabiilne ressurss. Neist kolmest väitest tuleneb indiviidide vaheline olelusvõitlus. 4. Seksuaalsel teel paljunevate liikide seas ei tule üldjuhul ette kahte identsest indiviidi. Varieerumine on ohjeldamatu. 5. Suur osa sellest varieerumisest on pärilik
Need seosed on loodusseadused. Loodusseaduse roll on luua loodusliku muljet. Kuidas teoreetiline pool loodusteaduses on? Üks pool on praktiliselt katsuda asju; teaduslik käsitlemine teoreetiline pool eeldab hulk loodusteadusi. Kõike saab seletada vastavalt loodusseadustega. Loodusteadus tegeleb – muljete (empiiriline antus) konstueerimisega. See hõlmab endas kahte asja: teadus asetab aluseks loodusseaduse (hüpotees); et mulje saaks konstrueeritud, siis tuleb mulje tuletada loodusseadusest (lk 76). On veel teine poole: vaimuteadused vaatlevad füüsilist psüühilise kaudu. Füüsiline on siin märk, mis viitab millelegi psüühilisele. See pole psühholoogiline kaalutlus, psüühilist tuleb veel edasi liigendada (õigusteaduses ja esteetiline teadus lk 79): psüühiline seisund (seisund, mis on midagi tehes, intersubjektiivne) ja lahutatav vaimne seos ehk tähendus. Objektiks ei ole siin teaduslikuks objektiks (psüühiline)
annaabi.ee 
