..........................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................................................ 14 2 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks kaslased ja keskendun just lõvile seepärast, et olen sodiaagimärgilt lõvi. Huvi kaslaste vastu on olnud juba väikesest peale. Loodussaateid olen vaadanud palju, eriti sel ajal kui inglise keelt ei osanud (siis oli rohkem vaba aega) ja õppisin sealt seda, mida oli silmaga näha. Oma töös loodan saada vastuseid paljudele küsimustele ja teha palju huvitavaid avastusi. Lisaks võtsin võrdlemisobjektis Eestis populaarse kaslase kodustatud kassi. Endale avastuseks, on tema näol olev muster täpselt sama, mis metskassil. Erinevate kaslaste omadustega tutvudes oli väga huvitav võrrelda neid kodukassiga, hämmastavalt palju
On täheldatud meedia negatiivseid mõjutusi ka laste väärtushinnangute kujunemisele ja suhtlemisele õppimisesse. Sellistest tulemusest kirjutas oma bakalaureuse töös Tartu ülikooli üliõpilane Kertu Käis, viidates 2006. aastal USA – s läbi viidud uuringule, mille kohaselt on USA 15 protsenti 6 – 19aastastest lastest ülekaalulised ning selles on leitud seos suure meediakasutusega. Käis tõi positiivsena välja ka selle, et paljud lapsed vaatavad loodussaateid ning on uhked, et teavad fakte looduse kohta. Meie arvates, on kõige kasulikum see, et meedia suurendab lastes huvi võõrkeelte vastu ning motiveerib lapsi keelt õppima. Seega, pidas Käis oma töös ekraanimeedia positiivseks aspektideks laste silmaringi avardumist ja õppimisvõimalusi ning õhutust loovtegevustele. Meedia negatiivsetest mõjudest rääkides on vaja märkida, et meedia toob lastele ka kätte ebaeakohased teemad
Mees väitis, et on selle oskuse omandanud 20 aastaga. Ja samas, missugune võrratu sõnaseadja on loodusemees Fred Jüssi. Ehk on minu eakaaslased veel liiga noored, et vaikuse väärtust taibata. 27 Televisioonist jälgitav Uudiste vaatamise peamise põhjusena nimetati, et ajalehti ei jõuta lugeda ja uudiste kaudu saab toimuvast hea ja kiire ülevaate. Loodussaateid peeti huvitavaks, sest põnev on jälgida looduses toimuvat, sealset elu. Nn ,,seebiooperite" väärtuseks peeti, et saab naerda. Ehk on see naer läbi pisarate ja minu eakaaslased vast tajuvad seal toimuva tühisust. Imestan, et nad üldse selle peale aega kulutavad. Multifilme vaadatakse peamiselt koos väikeste õdede - vendadega, sooviks nendega nii intellektuaalselt suhelda, ühine keel leida.
7 10 8 5 5 1 2 7A 7B 8A 8B 9A 9B 10MS 10TS 11MS 11TS 12MS 12T Joonis 1. Televiisori vaatamisele kuluv aeg Kõige eelistatum telezanr Lähte kooli kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste seas on meelelahutus, mida soosib 190 õpilast vastanust, 23 õpilast soosib dokumentaalsaateid, 9 õpilast pigem tõsieluseriaale, 5 õpilast eelistab loodussaateid, 1 õpilane aga poliitikasaateid ning 8 õpilast ei vaata üldse televiisorit. Tulemusi klasside kaupa illustreerib alljärgnev diagramm. 18 25 20 dokumentaal 15 meelelahutus tõsielusarjad
(ehitame televiisori, mikrofoni kasutamine jms). Järgnev näide iseloomustab õpetajate rühmaintervjuus valdavalt esile kerkinud arusaama meediakasvatusest. ,,... vahel on tast ikka kasu ka. Näiteks meil ei ole võimalust minna kohapeale vaatama, kuidas tehakse leiba. Vaatasime seda DVD pealt." (Vinter jt, 2010). Positiivseks pidasid õpetajad meedia õpetlikku ja teadmisi avardavat potentsiaali. Näiteks vaatab osa lapsi loodussaateid ning on uhked, et teavad fakte looduse kohta. Sarnaseid arendavaid võimalusi pakub lasteaiaõpetajate arvates ka internet, kus on reaalajas võimalik jälgida nii loomade elu kui ka loodusnähtusi või õppida tähti virtuaalse aabitsa ,,Virbits" abil. Õpetajate meelest innustab meedia lapsi loovust arendavat tegevust järele proovima. Näitena toodi lastesaatest ,,Saame kokku Tomi juures" ajendatud meisterdamissoov või lastesaatest ,,Tweenie põngerjad" kuuldud mängude ja laulude
annaabi.ee 
