,,Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul" romaan draama ,,Palimplastid" 5 kirjavahetust Ilmamaa on palju avaldanud Masingu loomingut Uku Masingu luule ,,Notturno" (1923) ,,Neemed vihmade lahte" (1930-34) ,,Dzunglilinnud" (1934-45) ,,Udu Toonela jõelt" (1930-43) ,,Piiridele püüdes" (1945-50) ,,Kirsipuu varjus" (1948-49) ,,Ehatuulte maa" (1937-39) ,,1343" (1933) Uku Masingu luule keeruline ülesehitus ning stiil looduskujundid jumal, kellega kõnelda inimese raske elu Uku Masing on öelnud: ,,Kõige hingelähedasemaks eesti luuletajaks on mulle Enno, kuid kunagi meeldis ka Alle" ,,Üks õige muinasjutt peab olema ebatavaline- midagi, mis viib inimese välja tavapärasest rutiinist et inimene võiks kogeda midagi uut" ,,Milleks kõigeks on käsi võimeline: kirjutama, maalima, kuigi ,,looduse poolt" oli ehk ainult toidu hankimiseks mõeldud,et kas samuti ei
Nii vaprad, tugevad ! Nad õitsvad nägusad! Ja sinu tuul ja päike Sind õitsel hoiavad, Ja kõrge kotka tiivad Kuis hellast katavad! ,,Teretamine" Argselt astub sinu ette, Eesti rahvas, isamaa, Laulik; usaldb su kätte Lauluannet pakkuda. ,,Teretus" Teid ma teretan,Eestimaa pojad Kellel kulmud kuumavad töös, Kellel südamed rindades soojad, Selginud sihid silmade ees! Igavest kaob põline jõud: Astuge ette! 2. Koidula on oma luuletuses loonud kevade salajase saabumise meeleolu, looduskujundid, läbi loodus kujundite ülistamine.Ridade vahele on kirjutanud kevade tegelikku tulekut läbi loodus nähtuste. 3. ,,Üürike" Räägib aastaaegade vaheldumisest, see on põimitud inimese elu pikkusega. Sidus aastaaegade vaheldumise inimese üürikese eluga.Karmi tõe meeleolu.Sõnumiks on see et kõik saab ükskord otsa. ,,Ööbik!" Selgusetuks jääb mida luuletaja püüab tegelikult sõnumina edasi anda, ühelt
Stroofid Stroofid lühemad kui Stroofid on küll pikemad, kui Puskinil aga neid on rohkem. Byronil, kuid neid on vähem. 2 SARNASUSED George Gordon Byron & Aleksander Puskin Kujundite Mõlemad luuletajad kasutavad oma luuletustes kujundeid. Byroni kasutamine puhul näiteks looduskujundid ja Puskini puhul näiteks jumalad ja valitsejad. ( Nt. ,, Pistoda ") Pühendused Mõlemate autorite mõningad luuletused on kellelegi pühendatud. Byronil näiteks noorpõlvearmastusele, neitsile ja ka muusikale. Puskin aga on pühendanud hoidjale ja ka nereiidile(jumalanna). Sisu : Ilu Mõlemad autorid väärtustavad ilu ning kirjeldavad ilusat naist oma luuletustes.
EUROOPLASTEKS Autorid • Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Aino Kallas, Jaan Oks, Marie Under, Johannes Semper, August Alle ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Gustav Suits Loodusluule ja looduskujundid • Luuletustes valitses nooruslik jõud, usk armastusse ja paremasse tulevikku • 1905 ’’Elu tuli’’ oli rahvusromantiline kogu, mis on eesti luule üks helgemaid näited (sisaldas ka loodusluulet) • Tuulised lagendikud • Kõikuva pinnaga sood • Aastaaegadest valitsevad sügis ja talv Looming Valdava osa Suitsu kogust moodustavad nn võitluslaulud, milles poeet esitab oma põlvkonna nimel väljakutse: Las kasvame, me tõusev sugu, Ja ootame, mil tuleb tund,
Tegelikult on kogu luuletus üks sujuv üleminek positiivsusesse, hakates aegamööda üha enam ning enam õnnelikkuse poole pürgima. Esimeseks heledaks hetkeks luuletuses on sümbol haua taha varjunud sinilillest, mis annab lugejale märku, et üdini kurval toonil poeem olla ei saa. See on esimeseks lootuskiireks surnuaias. Sellest edasi toimub kiire üleminek äkitse meeleolumuutuse ning vägevate kujundite peale. Olgugi, et mulle meeldib luuletuse areng ning võimsad looduskujundid, tekitas see minu jaoks ka palju küsimusi. Näiteks viimastes ridades toodud mõte: „Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga!“, millest loeksin mina välja, et vihm üritab koolnuid üles ajada, sest üleskutsega „ära maga!“ kaasneb ka käsk/palve silmi pesta. Tavaliselt pestakse silmi hommikul üles ärgates. See jätab aga õhku palju küsimusi: kas vihm soovib head? Või soovib ta kurja? Miks ta juba lahkunuid üles tahab ajada?
· ,,Elu tule" armastuslüürika on niisama elujulge nagu võitluslauludki. · Nooreestilik kunstiideaal leiab kõige selgema väljenduse Suitsu kogus ,,Tuulemaa" See sisaldab sümbolistlikku luulet, mis on vormitud estetistliku hoolega. · Süngetooniline maailmapilt · ,,Tuulemaa" peab otsekui dialoogi ,,Elu tulega" · Inimese kaitsetus ja ebakindlust väljendavad ilmekalt ,,Tuulemaa" looduskujundid- tuulised lagendikud ja kõikuva pinnaga sood · ,,Tuulemaa", ,,Soolaugastel", ,,Sügise laul", ,,Varajane lumi" · Kui erinevalt on kujutatud näiteks rändaja teekonda ,,Elu tule" ,,Oma saares" ja ,,Tuulemaa" ,,Sügise laulus" · Neljaosaline nimitsükkel ,,Tuulemaa" on luulekogus kesksel kohal . See on kirjutatud nõudlikkus klassikalises luulevormis- tertsiinis. · Tuulemaa kujund on eesti kirjandus tugevalt mõjutanud. ,,Värisevate haabade all" See on