1) liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka; 2) liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu. 7. Looduskaitse kohaliku omavalitsuse tasandil Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitsta maastikku, väärtuslikku põllumaad, looduskooslust, maastiku üksikelemente, parki, haljasala või haljastuse üksikelemente, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Eesmärgiks on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt. Üksikpuid, välja arvatud kasvav mets ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel
Tolmeldajad on erinevad elusolendid (putukad, linnud, loomad), kelle abil ühe taime õietolm ühelt selle liigi õielt teisele selle liigi taime õitele kantakse. Ka tuul on tolmendaja. Kõige rohkem on tolmeldajaid putukate hulgas, mistõttu seda tolmlemise meetodit ka enamasti putuktolmlemiseks nimetatakse. 70% õistaimedest on putuktolmlevad. Põllukultuuride õisi külastavad erinevad putukad: mesilaselaadsed, meemesilased, kimalased, erakmesilased 6. Kirjelda ja võrdle põllu- ja looduskooslust (nimeta mõlemal juhul vähemalt 4 erinevust). Tooge mõlema kohta näiteid. Põllukooslust mõjutab inimene, inimene otsustab mida kasvatab, midsa ei kasvata (umbrohi) ja kuidas kasvatab Põllukooslus: põllu kindla kultuuri kasvatamine, umbrohu eemaldamine, maaharimine, väetamine, Looduslik kooslus. Inimene ei mõjuta. Loodus kasvab ise, ilma et inimene sekkuks, toitaineid on mullas nii palju kui ta mullast saab Erinevused: 1
liikidest ja objektidest? Selle info saab krundiomanik keskkonnateenistusest või kohalikust omavalitsusest. 105. Mis on vääriselupaik ja millist ülesannet see täidab? Kuidas vääriselupaiga teooriat rakendada haljasaladel? Väärielupaik (VEP) on vähima negatiivse inimmõjuga metsaala, kus praegu suure tõenäosusega ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid, elupaikadega kohastunud liike. Selle ülesanne on kaitsta vanu metsi ja nende looduskooslust. Haljasaladel tuleks loobuda raiest ja säilitada võimalikult looduslik kooslus. 106. Milliseid vääriselupaiga tüüpe võib esineda parkides? Vanades parkides võivad esineda laialehelised metsad, puisrohumaad, pargid, üksikud rohumaad ja puisniidud. 107. Miks on vanad pargid liigirikkamad kultuurpuistutest? Vanad pargid on liigirikkamad kui kultuurpuistutest, sest seal on säilinud looduslik originaalsus. 108. Miks tuleb kaaluda kas jätta vanad puud, surnud puud, mädanikega puud
liikidest ja objektidest? Selle info saab krundiomanik keskkonnateenistusest või kohalikust omavalitsusest. 104. Mis on vääriselupaik ja millist ülesannet see täidab? Kuidas vääriselupaiga teooriat rakendada haljasaladel? Väärielupaik (VEP) on vähima negatiivse inimmõjuga metsaala, kus praegu suure tõenäosusega ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid, elupaikadega kohastunud liike. Selle ülesanne on kaitsta vanu metsi ja nende looduskooslust. Haljasaladel tuleks loobuda raiest ja säilitada võimalikult looduslik kooslus. 105. Milliseid vääriselupaiga tüüpe võib esineda parkides? Vanades parkides võivad esineda laialehelised metsad, puisrohumaad, pargid, üksikud rohumaad ja puisniidud. 106. Miks on vanad pargid liigirikkamad kultuurpuistutest? Vanad pargid on liigirikkamad kui kultuurpuistutest, sest seal on säilinud looduslik originaalsus. 107
Selle info saab krundiomanik keskkonnateenistusest või kohalikust omavalitsusest. 105. Mis on vääriselupaik ja millist ülesannet see täidab? Kuidas vääriselupaiga teooriat rakendada haljasaladel? Väärielupaik (VEP) on vähima negatiivse inimmõjuga metsaala, kus praegu suure tõenäosusega ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid, elupaikadega kohastunud liike. Selle ülesanne on kaitsta vanu metsi ja nende looduskooslust. Haljasaladel tuleks loobuda raiest ja säilitada võimalikult looduslik kooslus. 106. Milliseid vääriselupaiga tüüpe võib esineda parkides? Vanades parkides võivad esineda laialehelised metsad, puisrohumaad, pargid, üksikud rohumaad ja puisniidud. 107. Miks on vanad pargid liigirikkamad kultuurpuistutest? Vanad pargid on liigirikkamad kui kultuurpuistutest, sest seal on säilinud looduslik originaalsus. 108
annaabi.ee 
