· Suur-Taevaskoja Otteni matkarada · Saverna matkarada · Valgesoo matkarada · Võhandu jõe ürgoru matkarada Meteoriidikraatrid · Ilumetsa meteoriidikraater KURADIHAUD PÕRGUHAUD · Tsõõrikmäe meteoriidikraater Sõjatare müürid · Suur-Sõjatare müür · Uku-müür · Väike.Sõjatare müür Ridali lennuväli Marjamäe talu Ning ka majutus on rikkalik... · Minna võid nii hotelli, mis asub Põlva kesklinnas kui ka looduskaunitesse turismitaludesse, mida on Põlvamaal küllaga. Juba Hurmiorus tegutseb 31 talu, pakuvad majutust ja toidlustust. Pesa hotell Põlvamaa tuntumad turismitalud.. · 1. Aeniidu talu · 2. Järveotsa talu · 21. Ala-Kure talu · 3. Järveristi talu · 22. Eesti Maanteemuuseum · 4. Kopski-Jüri talu · 23. Keldrimäe talu · 5. Kuke talu · 24. Oru talu · 6. Lahe talu · 25. Tille talu · 7. Lõokese talu · 26. Uibu talu
määrata,kuid toidud pidid olema korralikud ja värsked, viinad lahjendamata. Karistused määruste rikkumise eest olid küllaltki ranged. 19.sajandi esimesel poolel iseloomustas Eestos turismi mudaravilate ning ööbimisasutuste rajamine.Sel perioodil kujunesid Haapsalu, Pärnu, Kuressaare ja Narva-Jõesuu puhkuse-,lõbustus- ja terviseravikeskusteks. Tõuke turismi elavnemiseks andis raudtee ehitamine, mis algas 1869.aastal. Pärast 1870. aastaid hakkasid looduskaunitesse kohtadesse, nagu Elva, Võsu, Pirita, Nõmme jt, tekkima puhkeasulad. Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil (19128-1940) taastus ja kujunes välja suvituskohtade ja kuurortide võrk. Eesti esimene turismiga seotud riiklik tegevus oli suvitus- ja ravikohtade arendamine, millega jätkati Tsaari-Venemaalt alguse saanud tegevust. 1.juunil 1920 registreeriti Eesti esimene turismiorganisatsioon- Eesti Turistide Ühing. Ühing
määratud olemuses. Inimene ekspluateerib loodusressurssi nii kuis jaksab, isegi kui see hukatusse viib. Pigem tuleks lähtuda hundi loogikast ära murra rohkem, kui süüa jaksad. 2010.aasta on määratud looduskaitseaastaks. Keskkonnateadlik eluviis on üha enam moes. Arhusi konventsiooni , mis loodi aastal 1998, eesmärgiks on keskkonnainfo jagamine kodanikele. Selleks korraldatakse ühisüritusi, sh matku looduskaunitesse paikadesse, heategevusprogramme ,,Teeme ära" ning peetakse arutelusid kriitilistel teemadel. Inimesed arvavad, et nad teavad kõike, kuid on üsna selge, et nad mitte midagi ei tea. Nagu ükski vihmapiisk ei pea end uputuse eest vastutavaks, ei mõista ka inimene, et tema mõtlematus ja hoolimatus võiksid keskkonda kuidagi mõjutada. Uuringute kohaselt Maa elanikkond kasvab ja enne 2050. aastat ületab 12 miljardi piiri, mis hetkel on veel 6,7 miljardit. See paneb üha
Viimasel ajal on ka Eestis tekkinud palju turismi- ja vaba aja veetmise keskusi, samuti erinevaid majutus- ja harrastusteenuseid pakkuvaid turismitalusid, kus inimestel on võimalik tegeleda ratsutamise, jalgrattasõidu, paadi-, kanuu- ja süstamatkadega. Samuti suusatada ja niisama vabas looduses jalutada. Eestis on palju looduskaitsealasid, kus on erinevaid õppe- ja matkaradu. Paljudes neis organiseeritakse kogenud giidi juhtimisel retki ajaloolistesse või looduskaunitesse paikadesse. Liikumine ja tervis. On selge, et inimese keha on loodud liikumiseks ja see vajab õigeks funktsioneerimiseks kehalisi harjutusi. See on üks olulisemaid tegevusi, mis on võimalik teha, et lisada aastaid elule ja elu aastatele. Mida tähendab olla vormis? Kõige lihtsam on vastata niimoodi: me suudame käia treppidest hingeldamata, me mahume vabalt oma eelmise aasta suveriietesse, suudame töötada efektiivselt terve päeva ja magame rahulikult kogu öö
Inimestele pakutakse terviklikku elamust, mis hõlmab kvaliteetset toitu ja kõrgetasemelist kokakunsti ümbritsetuna kaunitest vaadetest ning metsikust loodusest. Kodurestoran MerMer, Kalarestorani Ruhe ning OKO on vaid mõned näited üha levinumast elamustoitlustusest. Lisaks leidub rannikumadalikul mitmeid tervise- ja puhkekeskusi (Laulasmaal, Viimsis, Kloogarannas, Keila-Joal, Vääna-Jõesuus, Rannamõisas, Muugal, Käsmus, Võsul, Toilas, Narva-Jõesuus ja mujal), mis on rajatud looduskaunitesse paikadesse, ümbritsetuna mererannast ja metsast ning mis pakuvad rikkalikult võimalusi mitmekülgseks puhkuse veetmiseks. Loodusturismi sihtpaikade ning puhkealade puhul on ohuks liigse külastuskoormuse negatiivne mõju looduskeskkonnale. Kuigi ühest küljest on oluline tõsta inimeste teadlikkust piirkonna looduslikest- ja kultuuriloolistest väärtustest ning tagada nendele ligipääs, siis teisest küljest on oluline väärtusi jätkusuutlikult hallata. Lisaks
traditsiooniline looduskasutus, -ressursid ja -annid – jahimehed, kalastajad, seenelised jt korilased. Sellest sõltuvalt on nende kaitsealadel/looduses viibimise aeg otseselt seotud kas jahi- ja kalastushooaja või marjade ja seente valmimisega. Oluline on tuvastada külastuse esmane motiivi, kas see on mingi looduse tundmise, uurimise erihuvi või harrastus. Looduskülastaja tegevusteks on linnu-, looma- või muud loodus- vaatlused, spetsiaalsed retked looduskaunitesse või ainulaadsetesse, erilistesse kohtadesse. Matkatakse mitmel eesmärgil sh maastiku-, ajaloo- ja kultuuriteemaliste objektidega tutvumiseks. Populaarsust on võitnud ja turismiturul eristunud talgukülastused ja teeme-ära vormis osalemine kaitsekorralduslikes ja –hoolduslikes töödes. Täiesti eraldi motiivide rühmaks on aktiivpuhkuse tegevused (aktiviteedid): • sportlik jalgsimatkamine, jooksmine, orienteerumine, seiklussportimine (esmane
annaabi.ee 
