3. Kohustada rajoonide ja linnade TSN täitevkomiteesid võtma oma otsusega kaitse alla kõik rajoonis või linnas kohalikku tähtsust omavad ja kaitset vajavad pargid. Looduskaitse areng Eesti 1957 Esimene looduskaitse päeva tähistati 1957. a. novembris, 1959. aastast alates peetakse looduskaitse päeva maikuu teisel pühapäeval (emadepäeval) 1958 Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR), juhendaja J. Eilart 1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel 1966Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse 1971 Lahemaa Rahvuspark 1973 Käsiraamat "Looduskaitse" 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks 1979 Esimene Eesti Punane Raamat 1981 "Soode sõja jätk" - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm
pidamist, esimene riiklik looduskaitse inspktor Vilbaste 1938 võeti vastu EV teine looduskaitseseadus 1940 47 kaitseala, kaitse all 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu 1955 asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse komisjon 1957 võeti vast EV kolmas looduskaitseseadus, tähistati esimest looduskaitse päeva 1958 Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering 3 1960 Looduskaitseteatmik 1966 Eesti Looduskaitse Selts 1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete loodusorganisatsioonidega (nt IUCN) 1971 loodi Lahemaa Rahvuspark, Eesti esimene rahvuspark !!! 1973 ilmus algupärane käsiraamat “Looduskaitse” 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks !!! 1979 koostati esimene Eesti Punane Raamat !!! 1980 Looduskaitse kuu 1981 “Soode sõja jätk”, moodustati 28 sookaitseala 1985-1987 Fosforiidisõda !!! 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm
7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse "Eesti NSV looduse kaitsest"; Võeti riikliku kaitse alla looduskaitse objektid määrati abinõud ja kahju tekitamise trahvid 11. juulil 1957. andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242 "Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s" määrati looduskaitsealad +keelualad 1958 Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR), juhendaja J. Eilart 1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse 1971 Lahemaa Rahvuspark 1973 Käsiraamat "Looduskaitse" 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks 1979 Esimene Eesti Punane Raamat 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1981 "Soode sõja jätk" - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1972.
rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E. Kumari; 1957 Esimene looduskaitse päeva tähistati 1957. a. novembris, 1959. aastast alates peetakse looduskaitse päeva maikuu teisel pühapäeval (emadepäeval) 1958 Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR), juhendaja J. Eilart 1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel 1966Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse 1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete looduskaitseorganisatsioonidega, nagu rahvusvaheline looduskaitse liit (IUCN), 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. Selle tulemusena lõpetati rabaservade kraavitamine ning arvati kuivendamisele määratud maade
esimeheks oli prof. Eerik Kumari (1912-1984). 1957. a. võeti vastu kolmas looduskaitseseadus Eestis, asutati neli riiklikku looduskaitseala (Vaika, Viidumäe, Matsalu, Nigula) ja 28 muud kaitseala. Loodi riiklik institutsioon looduskaitseks - Looduskaitse Valitsus (esimene juhataja V. Telling). 1960. a. ilmus TA (Teaduste Akadeemia) Looduskaitse Komisjoni poolt väljaantud looduskaitseobjekte tutvustav trükis: "Looduskaitseteatmik". 1966. a. asutati Eesti Looduskaitse Selts (initsiaator J. Eilart). 1971. a. asutati Lahemaa Rahvuspark, esimene NSV Liidus. Samal aastal laiendati Vaika Riiklikku Looduskaitseala ja nimetati see ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks. 1979. a. koostati Eesti Punane Raamat ja 1982. a. ilmus selle rahvapärane väljaanne. 1990. a. võeti vastu "Seadus Eesti looduse kaitsest" - järjekorras neljas looduskaitseseadus Eestis
annaabi.ee 
