• Arvestades luhaheina madalat toiteväärtust ning raskusi selle niitmise, kogumise ja transpordiga, tuleb niitjatele luha hooldamise eest maksta. Luha niitmisega seotud probleemid • Luhtasid on niidetud aastasadu. • Vikatid on asendunud masinatega. • Luhad on väga produktiivsed, kuni 4,6 t/ha heina aastas, võrreldav hea kultuurheinamaaga. • Kaasajal tulenevalt pinnase kandvuse vähesusest ning looduskaitselistest piirangutest niidetakse hilja, heina kvaliteet vilets Rannarohumaad. Millistel tingimustel rannarohumaad tekivad, püsivad ja kus nad Eestis levivad? Looduskaitseliselt väärtuslikud rannaniidud asuvad looduskaitsealade piires (laiaulatuslikumad alad Matsalu rahvuspargis, Vilsandi rahvuspargis, Käina lahe maastikukaitsealal, Kihnus). Rannaniit …. • •… on ala, mis vähemalt teatud ulatuses külgneb merega, kus valitseb
mitmekesisuse kaitse tagamisel. 1999. a. käivitatigi vääriselupaikade inventuur EestiRootsi ühisprojekt väärtuslike metsaelupaikade leviku ja osatähtsuse hindamiseks. Sellele eelnes aastatel 19931996 riigimetsas läbiviidud põlismetsade inventuur, mida täiendas Eesti metsakaitsealade võrgustiku projekti inventuur aastail 19962001. Viimatinimetatud projekt oli seadnud eesmärgiks saada ülevaade Eesti metsade looduskaitselistest väärtustest ja arendada edasi rangelt kaitstavate metsade võrgustikku. Isegi juhul, kui riigimetsa haldajad on valmis looma suuremaid looduskaitsealasid ja tagama samal ajal vääriselupaikade kaitse tulundusmetsades, on äärmiselt vajalik tõsta rohkem kui 45 000 Eesti erametsaomaniku teadlikkust loodusväärtuste kaitse kohta. Vääriselupaikade ühisprojekti loomise ajaks oli Rootsis vääriselupaikade inventuur juba
Suurtarna lammirohumaad: lünktarn, pudeltarn, põistarn. Lammisoo rohumaad: hirsstarn, lubikas, mätastarn, luhttarn. 3.4. Kuidas luhti majandati ja kuidas see luhale mõju avaldas? • Paljudes luhtades tehtud maaparandustöid. • Luhtasid on niidetud aastasadu. • Vikatid on asendunud masinatega. • Luhad on väga produktiivsed, kuni 7 t/ha heina aastas, võrreldav hea kultuurheinamaaga. • Kaasajal tulenevalt pinnase kandvuse vähesusest ning looduskaitselistest piirangutest niidetakse hilja, heina kvaliteet vilets. 3.5. Luha niitmisega seotud probleemid. Luht on suurveeg aüleujutatud ala, jõe lammil või järverannal. Soostunud madalsood või niidud. • Luht on oma olemuselt poollooduslik kooslus ja ei püsi ilma hoolduseta. • Ilma niitmiseta luht kulustub, võsastub, mõnda kohta kasvab pilliroog. • Arvestades luhaheina madalat toiteväärtust ning raskusi selle niitmise, kogumise ja transpordiga, tuleb niitjatele luha hooldamise eest maksta
andmetel pole talgute raames tehtavate tööde maht olnud kuigi suur. Selliselt suudetakse taastada või hooldada vaid mõned hektarid ning antakse suhteliselt väike panus luhtade taastamisele või säilitamisele. Aasta-aastalt on tõusnud riigipoolne rahaline toetus luhtade hooldamiseks, vahendeid selleks saadakse veel Euroopa Liidu keskkonnaprogrammi LIFE kaudu. Uurimisala erinevaid osi võrreldes, on keskosas toimunud metsastumine kiiremini ilmselt seetõttu, et seda osa ei ole peetud looduskaitselistest seisukohast nii väärtuslikuks, kui Halliste puisniitu põhjaosas või Tõramaa puisniitu lõunaosas, mis kuuluvad 1A majandamisklassi niitude hulka ja mille majandamine toimub regulaarselt. Uurimisala keskosa luhaniidud kuuluvad valdavalt 4. majandamisklassi luhaniitude hulka (81 ha) (Suurkask, 1999). 40 4.2. Luhaniitude taimkatte uuringute tulemused
2007.pdf">http://www.metsad.ee/mets_xx/09_keskkond_mets-2007.pdf 23. Corine Maakatte Kaart 24. Metsaregister Mõisted Kaitseala - kaitsealune territoorium laiemas mõttes Hoiuala - Natura 2000 ala ilma tsoneeringuta Rahvuspark - kaitseala loodus- ja kultuuriväärtuste kaitseks Looduskaitseala - kõige rangema kaitsekorraga ala loodusväärtuste kaitseks Maastikukaitseala - kaitseala maastikuliste ja loodusväärtuste kaitseks Metsade kaitse - metsakoosluste kaitse lähtuvalt looduskaitselistest eesmärkidest METSATÖÖSTUS JA PUIDUKAUBANDUS Ajalooline taust Eesti metsatööstusel on pikad traditsioonid. Kui industrialiseerumine Vene impeeriumis 19. sajandil alguse sai, olid Eesti ja teised Balti kubermangud selle eesotsas. Ehitati mitmeid tselluloositehaseid, saeveskeid jt tehaseid, A.M. Lutheri vineeri- ja mööblivabrik oli Euroopa üks esimesi vineeritehaseid ja on võimalik, et nende veekindel vineer oli esimene omataoline maailmas. A. M
annaabi.ee 
