· Teenustele 17. Mil viisil mõjutab inimene liigirikkust? Inimene vähendab liigirikkust, kuna inimesed hävitavad paljude loomade elupaigad ning inimtegevusega kaasneb ka maavarade kaevandamine ning tööstussaaste ja olmejäätmete kasv, mis on paljudele liikidele hukatuslikuks saanud. 18. Milline on võõrliikide peamine negatiivne aspekt elustikus? · Vähendavad kohalikku liigirikkust 19. Millised piirangud kehtivad üksikisikutele Eesti looduskaitselisest seisukohast? · Liikumiskeelud (loodusreservaat) · Keskkonna saastamise vähendamine, · Looduskaitse all olevate taimede ning loomade mitte hävitamine · Metsatööde piirangud · Jahtimise ja kalastamise piirangud
on väike, kuid suur osa liikidest on haruldased. Atraktiivsed rekreatsiooniks kuid väga reostussõrnad. 38. Kui suur on tänase Eesti Nohipalu Valgjärv, Viitna Pikkjärv Huumustoitelised e düstroofsed (9%) - tüüpilised pruuni veega a) metsasus 51% rabajärved. Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga b) soostumus 21,5 % resotussõrnad. Eutroofne ehk rohketoiteline järv (36,4%) - järv, kus on kõrge toiteainete sisaldus ja c) järvede arv ja pindala - umbes 1200 üle 1ha suurust järve ja tehisveekogu (hoidlad jmt), 5% seetõttu kõrge primaarprodutsentide produktiivsus. Nendes veekogudes on väike mineraalainete ja kogupindalast tavaliselt ka kõrge huumusainete sisaldus
Jõevähk on kõrgelt väärtustatud inimese toidulaual. Ta hinnatud harrastuspüügi objekt ja ka kasvatatav liik. Kuna jõevähi puhul on tegemist mitmeti väga tähtsa liigiga, on äärmiselt vajalik populatsioonide seisundi kohta ajakohase info omamiseks pideva seire teostamine. 20. sajandil on vähivarud oluliselt kahanenud vähikatku ja teiste kahjustavate tegurite tõttu. Jõevähk on tähtis liik lähtuvalt nii ökoloogilisest, looduskaitselisest kui majanduslikust aspektist. Käesoleva referaadi eesmärk on anda lühike ülevaade 2000.-2009. aasta jõevähi seireprogrammi tulemustest. Andmed on saadud peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi koduleheküljelt http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/ Jõevähi seireprogrammi aruannetest. 2. Lühiülevaade jõevähi bioloogiast, varude seisundist ja seda mõjutavates teguritest Alates 19. sajandi lõpust on vähivarud pidevalt vähenenud. Veekogud olid väga vähirikkad
Atraktiivsed rekreatsiooniks kuid väga reostusõrnad. · Poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed (5,8%), (mineraal- ja toiteainevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega. On rekreatiivselt atraktiivsed ja ei ole eriti reostusõrnad. · Huumustoitelised ja ehk düstroofsed (9%), (mineraal- ja toitainetevaesed, humiinaneterikkad). Tüüpilised pruuni veega rabajärved. Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga reostusõrnad · Rohketoitelised ehk eutroofsed (36%), (toitaineterikkad ja humiinainete vaesed) Ei ole eriti reostusõrnad kuid mõned neist on ebameeldivalt läbipaistmatu veega. Keskmise rekreatiivse tähtsusega. · Segatoitelised ehk düseutroofsed (36%), (toit- ja humiinaineterikkad). Omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust · Lubjatoitelised ehk alkalitroofsed (2,6%), (halogeeniderikkad humiinainetevaesed).
Atraktiivsed rekreatsiooniks kuid väga reostusõrnad. Poolhuumustoitelised (mineraal- ja toiteainevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega.) On rekreatiivselt atraktiivsed ja ei ole eriti reostusõrnad. Huumustoitelised (mineraal- ja toitainetevaesed, humiinaneterikkad). Tüüpilised pruuni veega rabajärved. Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga reostusõrnad. Rohketoitelised (toitaineterikkad ja humiinainete vaesed) Ei ole eriti reostusõrnad kuid mõned neist on ebameeldivalt läbipaistmatu veega. Keskmise rekreatiivse tähtsusega. Segatoitelised (toit- ja humiinaineterikkad). Omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust Lubjatoitelised (halogeeniderikkad humiinainetevaesed). Kalgi vee tõttu ei ole eriti mugavad järved rekreatsiooniks. 29
(luhttarna), Carex disticha ja Carex gracilis kooslused. Kõrreliste kooslustest levisid Halliste luhal Deschampsia caespitosa (luht-kastevarre)-Festuca pratensis (hariliku aruheina), Sesleria caerulea (hariliku lubika) kooslused. Soomaa luhtade uurimisega on põhjalikumalt tegelenud M. Suurkask. 1996. a. suvel inventeeris ta Halliste jõe luhta ning puisniite ja andis ülevaate luhaala tähtsamate biotoopide levikust, nende seisundist ja looduskaitselisest väärtusest. Kokku leidis M. Suurkask Halliste luhalt 222 liiki soontaimi, sealhulgas 7 kolmanda kategooria kaitstavat liiki, Läti puisniidult 167 liiki ja Halliste puisniidult 171 liiki (Suurkask, 1996). Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava ettevalmistava projekti "Soomaa rahvuspargi luhtade bioloogiline mitmekesisus ja majandamine" raames jälgiti nelja jõe Halliste, Raudna, Tõramaa ja Lemmjõe luhtade seisundit, hinnati nende looduskaitselist väärtust ja anti
annaabi.ee 
