TÜLKR, ELKS, Lahemaa rahvuspark, I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I Ramsari ala Eestis, looduskaitse kuu, I vabariiklik keskkonnaprogramm, Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis (ELF, osalemine ÜRO II Keskkonna- ja arengukonverents (Kliimamuutuste konventsioon, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Agenda 21, Säästev areng), I Eesti keskkonnastrateegia, ühinemine Euroopa Liiduga, liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga 2007.a (IUCN-ga). Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas. ÜRO III keskkonna- ja arengukonverents; ÜRO IV keskkonna- ja arengukonverents. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Keskkonnakaitse areng maailmas. Rachel Carson. Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Igaüheõigus (mõiste, mõte: õigused, kohustus, vastutus), kallasrada. Muutused alates 1. augustist 2014, sh ka 2015. aasta muudatused (mida puudutasid?).
raamat) 1985-1987- fosforiidisõda ( Rakvere piirkonda taheti kaevandada) 1989- KK ministeerium 1991- Eestimaa looduse fond 1992 -osales eesti esmakordselt ÜRO keskkonnakonverentsil (Rios) 1993-asutati soomaa ja karula RP 1994- kaitstavate loodusobjektide seadus 1995- Säästva arengu seadus *2004-ühines eesti euroopa liiduga, jõustus looduskaitse seadus ( 10.mai) *2007- eesti liitus rahvusvahelise looduskaitseliiduga (IUCN) 2009-riiklik looduskaitsekeskus 2013- keskonna agentuur 2)Inimesed: K.E. Von Baer- Kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid, kalapüügi eeskirjad Peipsis. A. Theodor von Middendrof- esimene loodushariduse propageerija Eestis Georg Helmersen- pidas loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest. Teda tuleb pidada eluta looduse kaitse mõte algatajaks Eestis. C.R. Jacobson- üleskutsed ja laused lehtedes. Põllumajandus kirjandus
Indoneesia teeb koostööd nii Conservation International'i, Orangutan Foundation International'i, WWF-i kui ka Global Forest Watch'iga. Samuti teeb Indoneesia Perhimpunan Pelestari Burung dan Habitat Indonesia ja ka Malaisia Looduse Ühing koostööd Bird Life'iga, mõlemad riigid on osalevad ka Save the Tiger fund'is. 3 Indoneesia on seotud ka IUCN-iga (Rahvusvahelise looduskaitseliiduga) läbi oma riikliku Keskse Metsakaitse ja Looduse Säilitamise Direktoraadi, Malaisia aga suisa läbi kaheksa valitsusvälise ja riikliku organisatsiooni. Indoneesia programm on olemas ka Wetland International'il (Rahvusvaheline märgalade kaiste organisatsioon) sama mittetulundusühinguga on seotud ka Malaisia. Ramsari alasid on Indoneesias kolm ning Malaisias 5. Indoneesias asub ka Green peace'i osakond.
ÜRO II Keskkonna- ja arengukonverents 2 2002 – ÜRO III kk konverents 2012 – ÜRO IV kk konverents 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; Rahvusparkide loomine 1971 – Lahemaa 1993 – Soomaa, Karula, Vilsandi 2004 - Matsalu, 2004 – Jõustus esimene LKS 1997 - I Eesti keskkonnastrateegia 2004 - ühinemine Euroopa Liiduga, 2007 - liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga (IUCN-ga) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Igaüheõigus 2014 - Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele. Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha ega segadust. ÕIGUS – osa saada KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada VASTUTUS – seadust tunda ja sellest kinni pidada) Kallasrada - kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks
(ÜRO II keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon», Agenda 21. 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1997 Eesti I keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus. 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine. 2007- liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga (IUCN) Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas: 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis, Rio+10 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Rio de Janeiros , Rio+20 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", "Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt sõda inimese enda vastu.» 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Keskkonnakaitse areng maailmas: ressursside kaitse, keskkonnakvaliteedi väärtustamine
annaabi.ee 
