Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Looduskaitseala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Looduskaitsealadest on tuntumad Matsalu, Viidumäe, Nigula ja Endla. 1994. aastal lisandus neile uus, Alam- Pedja looduskaitseala ning see loetelu täieneb lähemal ajal veelgi. Maastikukaitseala - on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitse- ala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhke-eesmärkidel. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu
LOODUSKAITSEALA on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Looduskaitseala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Looduskaitsealadest on tuntumad Matsalu, Viidumäe, Nigula ja Endla. 1994. aastal lisandus neile uus, Alam- Pedja looduskaitseala. MAASTIKUKAITSEALA (LOODUSPARK) on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitse- ala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhke-eesmärkidel. maastikukaitseala eritüübid on park, arboreetum ja puistu.Maastikukaitseala (looduspargi) territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks
Referaat Endla looduskaitseala Merivälja Kooli looduskaitseala uurimistöö Koostaja: Sandra Lucia Siilbek Klass: 6.a Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus…..…………..……......3 Looduskaitsealad eestis…………...4 Endla looduskaitseala……......…....7 2 Sissejuhatus See referaat on looduskaitsealadest ning selles referaadis on infot erinevate looduskaitsealade, Eesti looduskaitsealade ja Endla looduskaitseala kohta. 3 Looduskaitsealad Eestis Eesti looduskaitsealade loend Harjumaa Alema looduskaitseala Anija looduskaitseala Kämbla looduskaitseala Niinsoni looduskaitseala Paraspõllu looduskaitseala Tammiku looduskaitseala Läänemaa Leidissoo looduskaitseala Marimetsa looduskaitseala Nehatu looduskaitseala Puhtu-Laelatu looduskaitseala
säilitamise suunas. Loodust saab kaitsta mitmel moel. Kõige efektiivsem võimalus otseseks looduse kaitseks on looduskaitsealade asutamine. See on vajalik, et aidata kaasa looduse mitmekesisuse püsimajäämisele. Hetkel on Eestis mitmeid looduskaitsealasid loomade, lindude ja taimede kaitseks. Selline kaitse on olnud väga edukas ning tänuväärne Eesti loodusele. Looduskaitsealadest tingituna on paranenud nii mõnegi liigi olukord, näiteks kalakotka, kes veel mõned aastakümned tagasi oli Eesti aladelt peaaegu kadunud. Veel enam saab Eesti loodust kaitsta, kui võtta suund metsade laialdasemale ning karmimale kaitsetegevusele. Metsadel on asendamatu tähtsus ning nende säilitamine on prioriteet. Mitte ainult loodusparkide ja looduskaitsealade asutamisega ei saavutata küllaldast kaitset
Euraasia hunti, suuruselt teist kiskjat Euroopas, võib leida peamiselt Ida-Euroopa ja Balkani riikides, karu elab peamiselt Venemaa ja Skandinaavia vahelisel alal. Inimtegevus ja kaitse Elanud kogu aeg külg-külje kõrval, on inimesed tugevalt mõjutanud loomastiku kooslust. Peamine bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjus on intensiivne põllumajandusel põhinev tootmine, aga ka metsaraie ning kaevandamine. Puutumata alasid on Euroopas vähe, koosnedes peamiselt looduskaitsealadest ning rahvusparkidest, mis hõivavad Euroopa üldpindalast ligi 26 000 km2. Väga palju looduskaitsealasid asub Põhjamere rannikualadel (linnuvaatluspargid). Kuulsaimad rahvuspargid on Camargue ja Donanan Hispaanias. Euroopa liit on vastu võtnud ambitsioonika eesmärgi: peatada aastaks 2010 bioloogilise mitmekesisuse hävimine. Kasutatud allikad: Vikipeedia, biology.about.com, Google.com -i pildiotsingumootor, bioloogia.net
[http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvuspark] (16.03.08) LOODUSKAITSEALA "...on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Looduskaitseala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Looduskaitsealadest on tuntumad Matsalu, Viidumäe, Nigula ja Endla. 1994. aastal lisandus neile uus, Alam- Pedja looduskaitseala ning see loetelu täieneb lähemal ajal veelgi." [http://www.envir.ee/loodus/7page.html] (16.03.08) MAASTIKUKAITSEALA ...ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala eritüüpi- dena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu.
Lahemaa Rahvuspark Põhja-Eestis. Loodi esimesena, 1971. Karula Looduspark Lõuna-Eestis Soomaa Rahvuspark Edela-Eesti Vilsandi Rahvuspark Saaremaa lääneosas. looduskaitsealade ülesanded looduskaitsealad on looduskaitselise või teadusliku väärtusega alad haruldaste ning hävimisohus olevate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende elupaikade kaitseks. Samuti kaitstakse nendel aladel eluta loodust, maastikke ja looduse üksikobjekte. Eesti looduskaitsealadest on tuntumad Matsalu, Viidumäe, Nigula, Endla ja Alam- Pedja. Helsingi konventsiooni sisu. Helsingi konventsioon on üks tähtsamaid keskkonnakasutust ja kaitset reguleeriv rahvusvaheline konventsioon, millega Eesti on ühinenud. See on üldleping Läänemere keskkonnakaitse kohta. Lepingu eesmärk Läänemere kaitse. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonile (Helsingi konventsioon) kirjutasid Läänemeremaad alla 1974
Lahemaa Rahvuspark Põhja-Eestis. Loodi esimesena, 1971. Karula Looduspark Lõuna-Eestis Soomaa Rahvuspark Edela-Eesti Vilsandi Rahvuspark Saaremaa lääneosas. looduskaitsealade ülesanded looduskaitsealad on looduskaitselise või teadusliku väärtusega alad haruldaste ning hävimisohus olevate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende elupaikade kaitseks. Samuti kaitstakse nendel aladel eluta loodust, maastikke ja looduse üksikobjekte. Eesti looduskaitsealadest on tuntumad Matsalu, Viidumäe, Nigula, Endla ja Alam- Pedja. Helsingi konventsiooni sisu. Helsingi konventsioon on üks tähtsamaid keskkonnakasutust ja kaitset reguleeriv rahvusvaheline konventsioon, millega Eesti on ühinenud. See on üldleping Läänemere keskkonnakaitse kohta. Lepingu eesmärk Läänemere kaitse. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonile (Helsingi konventsioon) kirjutasid Läänemeremaad alla 1974
annaabi.ee 
