jõe orule. Mõned madalamatest mäekülgedest on metsaga kaetud ja pakuvad meeldivat varju, kuid kaljud ise seisavad põletava Kreeka päikese käes. Ohtlike kaljusammaste tipus asuvad kloostrid, mida ehitasid 14. ja 15. saj mungad oma kirikuteks ja kodudeks. Koostas Tony Brük TÜG 7B Kasutatud kirjandus: 1. Maailma loodusime autorid: Dr.J.Baxter,Dr.P.Clarkoon,Dr.E.Cruwys, Dr.B.Riffenburgh Tõlge eesti keelde, Korpus 1997. Tõlkkija M.Pukkanan 2. http://www.ekklesia.ee/parnuimmaanuel/Huvitavat/Mete oora/meteoora__tuhat_aastat_ajalugu.htm
kõrgem õhuhapniku sisaldus, kõrge õhurõhk ja auramine tagavad õhu spetsiifilise koostise. Seal on kerge hingata, mistõttu sobib paik hästi näiteks mediteerimiseks. Päike ravib seal, ilma et peaks põletust kartma. Surnumere ääres on püsti pandud terve tööstus, kus mereveest erinevaid mineraale välja filtreeritakse. Need ja ka lähedal kõrbes kasvavad ravimtaimed leiavad kasutust ravimi- ja kosmeetikatööstuses, mille tooteid müüakse kõikjal maailmas, ka Eestis. Maailma loodusime SURNUMERI (Iisrael) Surnumeri on üks osa Jordani ja Iisraeli vahelisest piirist. Kuigi Jordan ja mitmed teised jõed toovad Surnumerre iga päev kuni 7 miljonit tonni vett, aurustab Jordani oru tugev kuumus selle vee
mida mööda tänapäeval kulgevad ilusad autoteed. Lääne-Norra fjordide kaldad on väga vaheldusrikkad. Tihti võib seal näha peaaegu püstloodis kaljuseinu või järsunõlvalisi teravvormilisi mägesid, mis otse veepiirilt kerkivad. Mägede kõrgus veepinnast on mitusada kilomeetrit ja sageli jätkub kaljusein vee alla veel sügavamalegi(suurim sügavus on mõõdetus Sognefordis 1308 meetrit). Stavangerist alates on Fjordidemaa esimene suur loodusime Boknafjord. See algab avara, aga saarterohke merelahena, mis jaguneb mandrisse tungides paljudeks kitsamateks fjordideks. Tuntuim neist on 42 kilomeetri pikkune Lyserfjord, mille ääres on Norra üks kuulsamaid vaatamisväärsusi 600 meetri kõrgue ,,Kantsel". Maailma pikim fjord on Sognefjord, mis ulatub rannikus 220 kilomeetri kaugusele. See on ida-läne suunaline ning seetõttu on põhja kallas valgem ja lõunakallas karmiilmelisem.
väga erinevatele tingimustele. See on põhjustanud aga vajaduse kohaneda olukorrale, vastasel korral ootaks ees väljasuremine. Minu huvi köitnud loom sinivaal on hea näide sellest kohanemisest elutingimustega, sellest, kuidas kujunes kaasajal eksisteeriv kõige suurem imetaja. Sügavalt rahutuks muudab mind, nagu kogu kainelt mõtlevat inimkonda see, kuidas kasuahnete indiviidide hoolimatu tegevus on viinud ohtu selle loodusime olemasolu. On alust tõsiselt karta mõnekümne aastaga selle hävimist, mis on seni terveid Maa ajastuid kestnud. Õnneks on tänapäeval siiski olemas aktiivselt looduse kaitmisega tegelevaid inimesi ja organisatsioone, kes on suutnud maailma üldsust sedavõrd mõjutada, et tänapäeval otsest ohtu sinivaala hävimiseks ei ole. Loodan, et nii ka see alatiseks jääb. Kontrolli oma teadmisi 1. Miks ei ole õige nimetus ,,vaalaskala" ? 2
mida mööda tänapäeval kulgevad ilusad autoteed. Lääne-Norra fjordide kaldad on väga vaheldusrikkad. Tihti võib seal näha peaaegu püstloodis kaljuseinu või järsunõlvalisi teravvormilisi mägesid, mis otse veepiirilt kerkivad. Mägede kõrgus veepinnast on mitusada kilomeetrit ja sageli jätkub kaljusein vee alla veel sügavamalegi(suurim sügavus on mõõdetus Sognefordis 1308 meetrit). Stavangerist alates on Fjordidemaa esimene suur loodusime Boknafjord. See algab avara, aga saarterohke merelahena, mis jaguneb mandrisse tungides paljudeks kitsamateks fjordideks. Tuntuim neist on 42 kilomeetri pikkune Lyserfjord, mille ääres on Norra üks kuulsamaid vaatamisväärsusi 600 meetri kõrgue ,,Kantsel". Maailma pikim fjord on Sognefjord, mis ulatub rannikus 220 kilomeetri kaugusele. See on ida-läne suunaline ning seetõttu on põhja kallas valgem ja lõunakallas karmiilmelisem.
Põhja-Jäämere ääres. Valgepõsk lagle on kõige arvukam, kuid kaugeltki mitte ainus linnuliik, kes Matsalust kevadeti läbi liiguvad. Märtsist maini võib suurematest lindudest näha tuhandete kaupa laululuiki, erinevaid hane - ja pardiliike. Kokku rändab siit läbi üle 100 linnuliigi. Kevadeti läbirändavate lindude koguhulk on suurem kui Eestis elavate inimeste arv, üle kahe 31 miljoni! Sügiseti kordub sama loodusime Matsalus uuesti, seekord väiksema lindude hulgaga ja vastupidises suunas. Miks eelistavad nii paljud läbirändavad linnud Matsalusse tulla ja siia ka mõneks ajaks paigale jääda? Neil on vaja end kurnaval rändeteel ajuti kosutada. Matsalu sobib vahejaamaks suurepäraselt. Siin jätkub vaheldusrikkaid lahesoppe, rannakääre ja avatud rohumaid. Tigale tulijale leidub paik, kus puhata ja süüa. Toidulauana on paljudele linnuliikidele äärmiselt peibutavad siinsed rohumaad
annaabi.ee 
