◦Keskendub tavaliselt ühe inimese nägemusele sündmustest. ◦Reaalsuspiir hägune (ebatavaline vaade asjadele). ◦Tuntuimad impressionistid Baudelaire – „Kurja lilled“(1857) George Bernard Shaw - Caesar & Cleopatra (1898) H.G. Wells – „Maailmade sõda“ Friedebert Tuglas – „Siil“, „Hunt“, „Hingemaa“ Impressionism muusikas ◦Eriline tähelepanu instrumentidele ja orkestri kõlavärvile. ◦Süvenenud tähelepanu detailidele. ◦Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. ◦Tuntuimad heliloojad: Claude Debussy – Clair de Lune Mart Saar Evald Aav Eduard Oja Täname kuulamast!
asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. * Tavapärase maž.-min.-süsteemi asemel eelistati vanu helilaade, pentatoonikat, täistoonilist laadi. * Eeskuju võeti ka Bali saare gamelan- muusikast, mida kuuldi Pariisi maailmanäitusel 1889. TUNNUSJOONED * Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. * Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. * Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. *Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. PEAMISED ESINDAJAD * Claude Debussy (1862-1918) * Maurice Ravel (1875- 1937) * Manuel de Falla,Ottorino Respighi, C.Scott, Karol Szymanowski. * Eesti muusikas on impressionismilähedust: Heino Eller, Eduard Oja,Evald Aava,Mart Saare ja Kuldar Singi loomingus. “TÕUSEV PÄIKE” PILTE Aitäh, et mind kuulasid ja loodan,et said palju uut teada !
Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulik muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Ka muusikas hakati erilist tähelepanu pöörama kõlavärvidele ning funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. Põhjus, miks mulle impressionism väga meeldib, on ka see, et nii muusikas kui kunstis eelistati loodusetemaatikat (meri, pilved, aiad vihmas jne). Looduse kujutamine ja valguse rohkus tekitab minus kergustunnet ja süstib positiivsust. Impressionistlikule muusikale on omased klassikalised pillid ja pehmed kõlad, mis meenutavad veidi jazziliku muusikat. Impressionismiks nimetatakse ka stiili hilisemaid jäljendusi. Varajased impressionistid olid radikaalid, kes eirasid akademismi reegleid. Nad ei tahtnud lähtuda joontest ja raamidest, vaid värvidest ja tunnetest
muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. Eelistati vanu helilaade, pentatoonikat, täistoonilist laadi. Eeskuju võeti ka Bali saare gamelanmuusikast, mida kuuldi Pariisi maailmanäitusel 1889. Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. Ekspressionism sai alguse 20. saj. esimestel aastakümnetel. Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi muljet, on ekspressionismis oluline äärmuslike tunnete väljendamine (expressio ladina k. väljendus, tunne). Pööratakse tähelepanu inimese hingeelus toimuvate protsesside vastu. Kujutatakse inimese konflikti ümbritseva maailmaga. Peategelaseks on sageli sisemisse kriisi sattunud inimene. Sotsiaalne rahulolematus, hirm homse päeva pärast.
harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. Tavapärase maz.-min.-süsteemi asemel eelistati vanu helilaade, pentatoonikat, täistoonilist laadi. Eeskuju võeti ka Bali saare gamelan-muusikast, mida kuuldi Pariisi maailmanäitusel 1889. Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. Claude Debussy (1862-1918) oli stiilipuhtaim impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Ta õppis Pariisi konservatooriumis, 1884-87 Rooma preemiaga seoses elas Roomas, alates 1887 Pariisis. Debussy oli mõjutatud oma aja prantsuse muusikast, Chopinist, Wagnerist. Siis pöördus ta ära saksa ideekunstist ja otsis uut helikeelt. Tõuke saab Mussorgskilt, Bali saare muusikast, prantsuse barokist (Couperin, Rameau), kaasaegsetelt
harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. Tavapärase maz.-min.-süsteemi asemel eelistati vanu helilaade, pentatoonikat, täistoonilist laadi. Eeskuju võeti ka Bali saare gamelan-muusikast, mida kuuldi Pariisi maailmanäitusel 1889. Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. Claude Debussy (1862-1918) oli stiilipuhtaim impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Ta õppis Pariisi konservatooriumis, 1884-87 Rooma preemiaga seoses elas Roomas, alates 1887 Pariisis. Debussy oli mõjutatud oma aja prantsuse muusikast, Chopinist, Wagnerist. Siis pöördus ta ära saksa ideekunstist ja otsis uut helikeelt. Tõuke saab Mussorgskilt, Bali saare muusikast, prantsuse barokist (Couperin, Rameau), kaasaegsetelt
Muusikasse tuli impressionism 1890-datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. Claude Debussy Debussy oli stiilipuhtam impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Ta õppis Pariisi konservatooriumis. 1884-87 Rooma preemiaga seoses käks Rooma elama. 1887. alates elas Pariisis. Varajastest töödest on tuntuim Bergamasque süit. Keskmine periood (1890-1912), tekib impressionistlik helikeel: vanad laadid, akordiparalleelid, akord kui kõlavärv, pentatoonika,
kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. · Tavapärase maz.-min.-süsteemi asemel eelistati vanu helilaade, pentatoonikat, täistoonilist laadi. . · Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. · Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. · Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. · Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. ,,väljus ruumist" Impressionistlik helikeel:koloriidiharmoonia, heledate tämbrite eelistamine, vanade laadide kasutus, meloodia killustatud motiivides, muutuv rütm, vaba vorm. Claude Debussy (1862-1918) oli stiilipuhtam impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Varajased tööd kuni 1890. Tuntuim Bergamasque süit 1890. Keskmine per. 1890-1912. Tekib impr. helikeel: vanad laadid, akordiparalleelid, akord kui
annaabi.ee 
