Looduseta ei saa meist keegi Loodus on kõik ning kõik on loodus. Alustades väikese putukaga ja lõpetades Linnuteega galaktikaga. Kõik elus ja eluta on looduse osa. Loodus ehk maailm jaguneb kaheks: maa ja ilm ehk aine ja väli. See tähendab, et osad asjad koosnevad aineosakestest, nt: laud, maja, planeet, teised jäävad ainete vahele, nt: energiaväli, magnetväli. See kõik moodustab universumi ning meie inimesed oleme sellest vaid väike osa. Sõna “loodus”-st mõistavad enamus inimesi sellena, et loodus on inimesest sõltumatult eksisteeriv ja teda ümbritsev keskkond. Looduse vastandiks on kõik tehislik, kõik mille inimesed on loonud. Loodus on kõige aluseks, ilma selleta ei oleks elu, ka inimesed on looduse osa. Lühidalt on loodust vaja selleks, et oleks elu. Kui selles harmoonias, looduslikus keskkonnas, midagi paigast ära läheb, mõjutab see kõiki looduse osasid. Loodus areneb, eksisteerib ja reguleerib ennast ise...
MIKS PEAB LOODUST KAITSMA? Loodust tuleb kaitsta, sest loodus on püha paik. Loodusest saab alguse elu ja inimene ning inimene vajab loodust. Inimene ei saa elada ilma looduseta, sest loodus kuulub inimese juurde. Inimene saab isegi vajaliku hapniku, mida ta sisse hingab looduselt. Looduses peitub palju imesid ja võlusid. Looduses käies tunneme me alati, et see õhkkond, mis seal on, on kuidagi mõnusam. See on kuidagi puhtab ja värksem ning juba sellepärast peaksime me tihedamini looduses viibima. Värske õhk aitab meil ka oma mõtteid selgeks mõelda. Ja muidugi on olulised ka kõik loodusannid. Kus mujalt saaksime me tee jaoks korjata
Väga tähtsal kohal on ka põlluharimine. Inimesed, kes elavad maal, kasvatavad oma toidu ise. Kuigi eestlased armastavad oma kodumaad, kolivad praegu paljud välismaale, sest seal on parem palk ja sobivamad eluolud. Mõned kolivad oma välismaal elavate kaaslaste või perede juurde. Tänu sellele jääb eestlasi Eestis vähemaks. Eestlased on kinnised inimesed, kuigi armastavad ja ausatvad oma kodumaad väga. Töö on Eesti rahval väga südames ja selle üle ollakse uhked. Ilma looduseta me hakkama ei saaks, sest sellest oleneb meie elu, mõne jaoks on see asendamatu, mõne jaoks mitte.
Kui inimesed on võimelised kohanema eluks pea kõikjal, luues selleks endale sobivad tingimused, siis taimedel ja loomadel on see keerulisem. Näiteks tänavu aasta erakorraliselt lumevaene talv on ohuks viigerhüljeste poegadele, kellest suur osa ellu kahjuks ei jää. Mitmel pool on inimesed näinud oma aedades õitsemas ka kevadlilli. Seega nagu näha, siis kliimamuutus mõjutab igat biosfääri ja kuigi inimesi mõjutab see hiljem, kui muud elusloodust, siis ilma looduseta ei püsi ka meie siin planeedil kuigi kaua. Kuid kuidas saame me olukorda parandada või siis seda mitte hullemaks muuta? Eesti mastaabis arvan, et peaksime hoidma oma metsasid, mille poolest me kuulsad oleme ning igaüks võiks teha loodusele heateo ja istutada puu. Üha enam peaksime me liikuma ka taastuvenergia kasutamise suunas, kuna Eestis jagub nii päikest kui ka tuult. Kindlasti tuleks meil kõigil kriitilise pilguga vaadata üle oma
pole eelnevalt ligi pääsenud, näiteks veealused koopad, kuhu pole varem ühegi inimese jalg käinud. Teadus on aidanud lihtsustada looduse jäädvustamist. Tänu fotograafiale ja skänneeringutele on see lihtne. Lisaks ei riku need meetodid loodust. Kurb tõsiasi on see, et palju loodust on rikutud ja hävitatud, mida ei ole võimalik enam tagasi saada. Õnneks hakatakse mõistma, et loodust tuleb oma elu hinnaga hoida ja kaitsta, muidu ei jää tulevastele põlvedele midagi alles. Looduseta pole ka inimest. Mart Vaino
Nüüd on aga võõrustaja asunud tehtud vigade eest kätte maksma. Siin-seal on üha uuesti ja uuesti üleujutused, orkaanid ja muud sellised. Ka meie väikesesse Eestisse on see kohale jõudnud. Sel talvel sadas ju rekordilises koguses lund, mis tõi omakorda kaasa suured üleujutused nii mõnelgi pool üle Eesti. On raske uskuda, et looduses toimuvad muudatused meid kuidagi ei muuda, sest nad siiski teevad seda. Looduse hävitamisel hävitame ka iseennast, kuna ilma keskkonna ja looduseta me ei saa. Arvan, et on viimane aeg loodust hoidma hakata, muidu lõppeb asi suure katastroofiga.
areneva terviku ökoton-siirdevöönd ökotoop-taimekosluse kasvukohtaaljohhini reegel-seaduspärasus,mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesorelje allen- imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel suhteliselt lühikesed bergmann-püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikide kehamõõtmed suuremadcommoner-kõik on omavahel seoses;kõik peab kuhugi sattuma;midagi ei saa võita looduseta;loodus teab kõige paremini liebigtaime kasvu piirab eelkõige see toitumisex vajalik element,mille konsentr. on väiksem mitscherlich-taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri max. ja antud väärtuse vahegaschelford-liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorit walter-kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub,asustab liik sellise kasvukoha,milles kohalikud tegurid kliima muutuse korvavad
Puudel ja ka taimedel on meie elus väga tähtis roll. Nad toodavad hapniku, seega on oluline, et nende raiumise korral istutatakse uued istikud asemele. Mina arvan, et majanduse areng ja looduskaitse saavad küll koos tegutseda, kuigi looduskaitse pidurdab majanduse arengut. Selle tõttu ei ole võimalik majanduse kiiret või järsku arengut. Kuid nii looduskaitse, kui ka majandus on väga olulised. Ilma looduseta on inimesel raske elada. Ka majanduse areng mõjutab inimese elu. Sellest oleneb, töökoht, mida paremal majandusjärjel on riik, seda rohkem töökohti on võimeline riik pakkuma. On leitud riigis lahendusi, kuidas vähendada maavarade kasutamist, kasutades tuuleenergiat ja ka päikese energiat. On täielikult võimalik pidurdada looduse kahjustamist nii, et majanduse arengut ei takista, kuid mingil määral sõltuvad nad siiski üksteisest.
ei kaotaks seejuures märgatavalt oma põhilisi raviomadusi. Muud loodussaadused läbivad samuti minimaalse töötluse alates kogumisest kuni tarbijale üleandmiseni. Loodusravi printsiibiks on see, et lähtutakse organismi puhastamise vajadusest, väljutamaks organismist toksilisi jääke, ilma uusi toksilise toimega komponente lisamata. 7 Kokkuvõte Ilma looduseta ei ole elu. Me saame tänu loodusele targemaks ja õpime alati midagi uut, oskame kasutada ära neid ressursse, mida meile looduse poolt pakutakse. Inimene on ehitatud nii, et paratamatult tekivad meil erinevad tervisehäired, ja kas peaks siis kõigi hädadega kohe pöörduma arsti juurde kui on olemas ka teistsugused meetodid. Lugedes ja uurides alternatiive looduse näol meie tervisele, mida ta meile suudab anda, olen veendunud, et nii mõnigi tõbi saab välja ravitud
mitmekesisus ÖTK 2004, lk 3): 1) geneetiline tasand (liigisisene); 2) liigi tasand; 3) ökosüsteemi (kooslused, elupaigad) tasand. Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus on mõiste, mida me kasutame selleks, et rõhutada looduse rikkust. See kätkeb endas suurt hulka looma- ja taimeliike, nende elupaiku ning geene. Kõik see on ühenduses füüsilise keskkonnaga, moodustades ökosüsteeme, mis toetavad elusorganisme, kelle hulka kuulume ka meie. Me ei suuda jääda ellu ilma looduseta ja ometi peame seda liiga sageli iseenesestmõistetavaks. Suure osa inimtegevuse jaoks on bioloogiline mitmekesisus eluliselt tähtis. Toiduainete tootmine on suuresti võimalik üksnes tänu looduse pakutavatele hüvedele, nagu viljakas muld ja vesi ning taimi ja puid tolmendavad mesilased. Taimed puhastavad õhku, eraldades hapnikku ja sidudes ohtlikke saasteaineid. Meie riidekapid on täis looduslikku kiudu, nagu puuvill, vill ja siid. Looduslikest süsteemidest
annaabi.ee 
