Pärast haigust asus elama Tartusse (1909), kuhu jäi elu lõpuni. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "Lained" (1906) ja "Ristlainetes" (1910). Kogus "Põhjamaa lapsed" (1913) üllatas Anna Haava armastuse ja looduselamuse oskusliku põimimisega. 1920. aastatel ilmus Anna Haava kogu "Meie päevist" (1920), milles avalduvad ühiskonnakriitilised toonid ning kogumik "Anna Haava luuletuskogu" (1924). Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapalu, sh. lapsepõlve miljööd kujutava "Väikesed pildid Eestist" (1911), koostanud aforismikogu "Peotäis tõtt" (1900). Tõlkijana on Anna Haava vahendanud rohkesti klassikateoseid (W. Shakespeare, J. W. Goethe, F. Schilleri, H. Chr
ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "Lained" (1906) ja "Ristlainetes" (1910). Kogus "Põhjamaa lapsed" (1913) üllatas Anna Haava armastuse ja looduselamuse oskusliku põimimisega. 1920. aastatel ilmus Anna Haava kogu "Meie päevist" (1920), milles avalduvad ühiskonnakriitilised toonid ning kogumik "Anna Haava luuletuskogu" (1924). Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapalu, sh. lapsepõlve miljööd kujutava "Väikesed pildid Eestist" (1911), koostanud aforismikogu "Peotäis tõtt" (1900). Tõlkijana on Anna Haava vahendanud rohkesti klassikateoseid (W. Shakespeare, J. W. Goethe, F. Schilleri, H. Chr
Pärast haigust asus elama Tartusse (1909), kuhu jäi elu lõpuni. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "Lained" (1906) ja "Ristlainetes" (1910). Kogus "Põhjamaa lapsed" (1913) üllatas Anna Haava armastuse ja looduselamuse oskusliku põimimisega. 1920. aastatel ilmus Anna Haava kogu "Meie päevist" (1920), milles avalduvad ühiskonnakriitilised toonid ning kogumik "Anna Haava luuletuskogu" (1924). Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapalu, sh. lapsepõlve miljööd kujutava "Väikesed pildid Eestist" (1911), koostanud aforismikogu "Peotäis tõtt" (1900)
Vesi on mu kirg, mitte et ma tahaks ujumas käia pidevalt, aga rannas jalutamine või kasvõi sillalt mõnda väiksemat jõge vaadates jääb mu pilk alati seisma. Ma usun, et ma ei ole kindlasti ainuke inimene, kes armastab oma pilgu suunata kaugusesse, mida üldjuhul vesi pakub. Peipsi äärne ala on eriti ilus, enamus kohti on suhteliselt korda tehtud, nii et midagi sima riivavat ei ole. Vee kohin ja lõputu kaugus muudavad selle looduselamuse väga nauditavaks. Kindlasti veedaks ma veelgi rohkem aega randades ja jõgedel, kuid kahjuks pole see võimalik. Looduselamustest on tingimata kõige nauditav just veega seonduv. Seda ei asenda miski. Kahjuks ei saa kunagi ka ilma halvata. Ka minu looduselamustes on kogemusi, mis on hinge riivavad. Kindlasti on üheks selliseks kogemuseks see, kui jalutad ja naudid ilma kuskil imeilusas paigas ja siis märkad prügihunnikuid kuskil metsa all või võsatukas
välja, mis on relevantne ja mis mitte. See eristus tuleneb sellest, kuidas suhtutakse füüsilisse. Loodusteadlased suhtuvad ühtemoodi ja vaimuteadused teistmoodi. Et eristada neid kahte abstraheeriti välja inimkonna elust füüsiline ja psüühiline aspekt. Nad käsitlevad eriteadusi erinevalt: Kaks suunda teadusliku uurimuse eseme konstitueerumises : kuidas käsitletakse füüsilist ja psüühilist. Loodusteadused abstraheeruvad looduselamuse karakterist elav tunne jne lk 76. Alles jääb siin ruum, aeg, mass ja liikumine. Loodusteadus uurib psüühilist maailma, loob abstraktsioonid. Kuidas on need omavahel seotud? Need seosed on loodusseadused. Loodusseaduse roll on luua loodusliku muljet. Kuidas teoreetiline pool loodusteaduses on? Üks pool on praktiliselt katsuda asju; teaduslik käsitlemine teoreetiline pool eeldab hulk loodusteadusi. Kõike saab seletada vastavalt loodusseadustega.
• kompostkäimlad; • prügi/jäätmete kogumise/ärapanemise kohad. Kõige põhilisemaid tegevusi metsastel puhkealadel (Pröbstl jt 2010) on jalutamine, rattasõit või suusatamine mööda olemasolevaid teid. Siiski pakuvad paljud puhkealad enamat. Rohkete väga kvaliteetsete rajatistega puhkeala ei ole alati ilmtingimata kõrge kvaliteediline puhkeala. Osade looduspuhkuse korraldajate arvates rajatised rikuvad looduselamuse. Rajatiste tüüp ja standardid võivad alade ning radade lõikes erineda. Mõned rajatised on vastuolulisemad kui teised, näiteks lõkketegemise kohad, jäätmete kogumine/prügikastid ja tualetid. Taristu/rajatiste kavandamisel tuleb arvestada erinevate külastuse elementidega: • juurdepääs ja sisenemine; • parkimine; • teavitamine; • piknikukohad ja tualetid; • rajad; • laste mänguplatsid;
annaabi.ee 
