Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm Tema esimesed teosed on mõjutatud neoklassitsismist (kaks avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959), ta on kasutanud dodekafooniat (ooperis "Luigelend", 1964, "Kümme haikut", 1966). Eesti parimate hulka arvatud kammerooper "Luigelend" käsitleb inimese ja loodue suhet, seostatud kunstniku eneseotsingutega. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid . Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse
levima õlivärvid, mis olid kasutusele võetud Madalmaades. Maalikunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. Masaccio(1401-1428). Freskol ,,Püha Kolmainsus" lõi ta tsentraalperspektiivi järjekindla rakendamisega lõi ta ruumilisuse. Mõjurikkad olid ka Brancacci kabeli freskod, kus ta kasutas valguse suunamist ja tugevate varjude tekitamist. Näiteks nagu ,,Paradiisist väljaajamine" Piedro della Francesca(1416-1492) Oli vamustunud matemaatilistest reeglitest. Loodue, sealhulgas inimkeha, vorme püüdis ta lähendada geomeetrilistele kujunditele. Sandro Botticelli(1445-1510) 15 sajandi teise poole kuulsaim kunstnik Firenzes. Sai linna rikaste ja luksust armastavate perekondade käest palju tellimusi. Tuntuimad teosed: ,,Veenuse sünd" ja ,,Kevad" Giovanni Bellini(1430-1516) Tähtsaim kunstnik Veneetsias, kes maalis lüürilise meeleoluga usulisi õlimaale, näiteks madoonasid looduses. Erinevalt teistest, olid Bellinile värvid tähtsamad
Aphrodite Armastuse, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, sündis merevahust, Küprose saare lähedal. Seepärast oli tal ka võim mere üle ning ta võis kinkida head mereilma. Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tal on ,,iluvöö" ja tema lisanimi on ,,magusalt naeratav". Tema sümbolid on eriti viljakad või ilusad loomad (tuvi,jäne, varblane, ka luik) ja ilusad lilled (roo,mürt, õunapuuõis,ülane), mis viitavad tema võimule loodue üle. Üks tema lisanimedest on Antheia (sõnast anthos 'õis') Aphroditet kujutati tavaliselt peegli, lillede ja oma poja Erosega. Hermes Zeusi poeg, jumalate käskjalg, teekäijate, kelmide jumal, kaupmeeste ja rändurite kaitsja. Väidetavalt mõtles tema välja kreeka keele ning on seetõttu ka kirjutajate patroon. Tal olid võluvõimed ning ta oli suurepärane läbirääkija. Hermes oli uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis.
PNG 04.10.2009 Wkipedia pildimaterjal; Maud saare konnade levila [WWW-materjal] http://en.wikipedia.org/wiki/File:Leiopelma_pakeka_range.PNG 04.10.2009 Wikipedia pildimaterjal; hocstetteri konnade levila [WWW-materjal] http://en.wikipedia.org/wiki/File:Leiopelma_hochstetteri_range.PNG 04.10.2009 Wikipedia artikkel Uus-Meremaa Looduse Säilitamise Seadusest [WWW-materjal] http://en.wikipedia.org/wiki/Conservation_Act_1987 04.10.2009 Wikipedia artikkel Uus-Meremaa loodue säilitamise osakonnast [WWW-materjal] http://en.wikipedia.org/wiki/Department_of_Conservation_(New_Zealand) 04.10.2009 Wikipedia artikkel Aucklandi loomaaiast [WWW-materjal] http://en.wikipedia.org/wiki/Auckland_Zoo 04.10.2009 NZFrogs; Sisse toodud liigid [WWW-materjal] http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Introduced+frogs.html 04.10.2009 NZFrogs; Terves maailmas toimuv konnade hävimise kriis [WWW-materjal] http://www.nzfrogs.org/Amphibian+Extinction+Crisis.html 04.10.2009
võõndeid ( tundra, kõrbe väänd jne) eristatakse maa pinnal. Siis geosföörid paiknevad kontsentriliselt alates sügavalt Maa sisemusest ja ulates kaugele ava kosmosesse. Seega võime Maad ette kujutada mitme kihilise kerana. Tavaliselt ei ole sfäärid Maas ja Maa õmber ültsegi kontsentrilised ja pidevad vaid arenevvad ja muutuvad nii päevaste, aastate kui ka pikemate tsüklite kaupa. Otseselt osalevad meid ümbritsevas loodue kujunemises järgmised sfäärid: · Atmosfäär · Hõdrosfäär · Liptosfäär · Pedosfäär · Biosfäär ehk biogeosfäär Kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul kujuned goegraafiline ehk maastiku sfäär. Liptosfäär. Liptosfäär kujutab endast suhteliselt jäika välimist kivilist kesta. Liptosfääri kuulub ka peale Maakoore ka vahemine ülemine osa. Liptosfäär on meie planeedil kuni umbes 200 km paksune välimine kest
annaabi.ee 
