Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"loodub" - 5 õppematerjali

Network üldiselt
32
doc

Network üldiselt

· Xi rakendusi üle võrgu "vedada" · luua turvalisi kanaleid (ingl. k. secure tunnel) teiste protokollide jaoks, näiteks PPP Kõik need juhud eeldavad, et teil on kasutajatunnus ka teises masinas. SSH põhineb klient- server mudelil kusjuures ühenduse algatab alati SSH klient. Edaspidises kasutatakse väljendit SSH server, mille all mõeldakse teist masinat ning millel on SSH kliendiga suhtlemiseks sobiv tarkvara. SSH on protokoll, mille versioonile 1 ja samuti selle baasil loodub programmide komplektile viidatakse kui SSH1. SSH1 on vabalt kasutatav, mida pole aga sama protokolli teisel versioonil (SSH2) põhinev tarkvara. SSH1 kasutab avaliku võtmega krüptimist, mis toetub RSA algoritmile. Teise masinasse sisselogimine ja ühenduse lõpetamine Kirjeldame lihtsustatult, kuidas toimub SSHga teise masinasse sisselogimine. Logimisel on kolm etappi: 1. Protokollide kontroll. Seansi algus ei ole krüptitud. Selle käigus teevad osapooled

Informaatika → Arvutiõpetus
86 allalaadimist
Arvutivõrgud
22
doc

Arvutivõrgud

· luua turvalisi kanaleid (ingl. k. secure tunnel) teiste protokollide jaoks, näiteks PPP Kõik need juhud eeldavad, et teil on kasutajatunnus ka teises masinas. SSH põhineb klient-server mudelil kusjuures ühenduse algatab alati SSH klient. Edaspidises kasutatakse väljendit SSH server, mille all mõeldakse teist masinat ning millel on SSH kliendiga suhtlemiseks sobiv tarkvara. SSH on protokoll, mille versioonile 1 ja samuti selle baasil loodub programmide komplektile viidatakse kui SSH1. SSH1 on vabalt kasutatav, mida pole aga sama protokolli teisel versioonil (SSH2) põhinev tarkvara. SSH1 kasutab avaliku võtmega krüptimist, mis toetub RSA algoritmile. 15. Interneti nimeserver DNS. Interneti nimed, kasutatavad programmid ja port. Port Protokoll Seletus 53 DNS Domain Name System Domeeninimede süsteem DNS korraldab hostinimesid domeenide hierarhias. Domeen

Informaatika → Arvutiõpetus
188 allalaadimist
FILOSOOFIA
84
docx

FILOSOOFIA

Samuti ei jõua me asja olemuseni asja kui aistingute ühtsust tajudes - me ei kuule puhast müra, vaid ust paukumas või koguni vihast kaaslast lahkumas. Nii oleme asjale liiga lähedal. Heidegger arvab, et kunst on üks ilmsikstoomise viise. Kunst toob asja varjamatusse, seab tõe teosesse. Kunstiteos avab ühe maailma, seab maailma esile. Tõde ei ole siin aga uusaegselt mõistetud kooskõla asjaga. Heideggeri järgi tõde armastab end varjata ja loodub riiuna. Riiuna avatuse, varjamatuse ja nähtavuse pärast. Riius esildub maailm, saavad asjad oma aegluse ja kiiruse, kauguse ja läheduse, avaruse ja ahistuse. 5.Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault «episteme» mõiste. Teadus on tõestatud teadmine. Teaduslikud teooriad tuletatakse rangelt kogemusfaktidest, mida saadakse teada vaatluse või eksperimendi käigus.Isiklikul arvamusel, eelistusel ega spekulatiivsetel kujutlustel pole teaduses kohta.Teadus on

Filosoofia → Filosoofia
67 allalaadimist
Religioon õhtumaises kultuuris
25
doc

Religioon õhtumaises kultuuris

suhestumise kaudu. Konstruktivism läheneb teisiti: reaalsus on lokaalne ja spetsiifiline, st see varieerub grupiti. Konstruktsioonid pole tõesed või väärad, vaid lihtsamad ja keerulisemad. Kultuur ei ole see, mis on iseenesest olemas, vaid see on see, mida me ise oma igapäevaelus loome. See tähedab seda, et reaalsusest aru saamine ei ole mitte ainult objektivistlik, vaid see on alati väärtushinnanguline. Reaalsus on miski, mis loodub sotsiaalses kommunikatsioonis, ei ole põhimõttelist selgelt piiri abstrakste teadmise ja argise käitumise vahel. Kogu protsess algab internaliseeimisest, see on see, mis tuleb vanematelt, ka see on juba väärtuspõhine. Need on omandatud hinnangud, mis vormuvad reaalsuseks, meie arusaamaks sellest, mis maailm on. Lisandub ka see, et me elame ja käitume oma teadmistele vastavalt. See kõik moodustab ühiskondliku reaalsuse ­ objektid, institutsioonid, keel. Kõige

Teoloogia → Religiooniõpetus
241 allalaadimist
ESTEETIKA
31
docx

ESTEETIKA

kunstiline ­ kunstiteos on allegooria või sümbol, mis tähendab, et kunstiteos ütleb midagi muud, viitab millelegi muule, kui sellele pelgale asjale, mis ta ise on · Kunstiteose asisus tähendab seda, et tal puudub teenivus või abinõuks olemine, nagu see on omane tarbeasjale. Kunstiteos on endaküllane, mitte millekski sunnitud asi. Kui tarbeasja tähendus ehk lugu avaneb tema kasutusväärtuses. · Kunstiteose tähendus loodub / on teoksil temas eneses. H. Illustreerib seda van Goghi maali näitel saapad.. Kunstiteos näitab olevat olemise varjamatuses. (varjamatus ­ tõde ehk tõesus) · Kunsti olemus on oleva tõe teosesse seadumine, olemas-oleva edasiandmine, mis ei tähenda seda, et kunst on tegelikkuse järeleaimamine, küll aga peab kunst olemasolevaga kooskõlas olema, sellelt mõõtu võtma. Mõte on selles, et kunstiteos loob, avab ühe maailma

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
63 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun