Kodune töö nr 2. Deformatsioonide uurimine Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda deformatsioonide uurimisega ning ühtlasi kirjeldada hoone horisontaalsete ja vertikaalsete nihete määramist ning selleks tarvilikke instrumente ja lähtepunkte. Hoone kõrvalekallet loodjoonest või siis horisontaaltasapinnast nimetatakse kreeniks. Käesolevas töös kasutatakse horisontaalsete nihete tuvastamiseks koordinaatide meetodit. Huvi all olev hoone (Tähtvere 59) asub supilinnas õlletehase külje all ning künka nõlval. Supilinn on tuntud ebastabiilse pinnase poolest ning seetõttu on sealsed hooned väga tundlikud ehitustöödele. Seoses Tähtvere ja Meloni tänava pindamistöödega soovitakse teada, kas suurenenud raskeliiklus ja pindamistöödest
ühendatava teljega risti olevate tasandite ja maasfääri lõikejooni . See tähendab, et mingi punkti almukantaraat on sellest punktist igas suunas võrdsel kaugusel olev joon ehk lühidalt samakaugusjoon. 5.Meridiaan.Paralleel Meridiaan. geograafilist põhja- ja lõunapoolust ning vaatluskohta läbiva kujutletava tasandi ja maakera (maaellipsoidi) lõikejoon. Samal meridiaanil paiknevail punktidel on ühine geograafiline pikkus.Meridiani tasapind moodustab loodjoonest ja on parallelne maakera pöörlemisteljega. Parallel - kujutletav ekvaatoriga rööpne ringjoon maakera pinnal; kõigil ühe paralleeli punktidel on sama geograafiline laius. 6.Kaasaja tähtsamad ellipsoidid WGS-84 GRS-80 7.Sfäärilised polaarkoordinaatid (φ,Λ) kasutatakse väikeste mõõtkavade juures. Proektsiooni poolus ei ühti geogr poolusega. Ja maa loetakse sfääriks
ka rõht vuukidel. Vuugi pind tohib olla kõige rohkem 3 mm tellise pinnast seespool kui tarindi joonistel ei mainita teisiti. Kui vuuk tehakse sügavamaks tuleb see arvesse võtta tarindi kandvuse arvestuses. Rõht ja püstvuukide normaalmõõtmed on 8-12 mm. Rõhtvuugi paksus võib erineda kuni 3 mm ja vertikaalvuuk kuni 8 mm MÜÜRITÖÖDEL LUBATUD MÖÖTME HÄLVED Vertikaalhälve loodjoonest võib olla kõige rohkem H200 millest H on müüritud tarindi vabakõrgus (10-20 mm) Vahelae kohal ülal ja all kandva seina või posti vertikaalne telghälve olla kõige rohkem 8 mm Müüritud tarindi kõverus võib olla kõige rohkem H250(10mm) Rõhtvuugi hälve horisontaalsirgest võib olla kõige rohkem 15 mm kahe meetri kohta kuid mitte rohkem kui 20 mm 10 meetri kohta MÜÜRI PINNA KVALTEET
tarindjoonisel ei mainita teisiti. Kui vuuk tehakse sügavamaks, tuleb see arvesse võtta tarindi kandvuse arvutustes. Rõht- ja püstvuukide nominaalmõõtmed on 10-15 mm, kui tööde seletuskirjas pole öeldud teisiti. Rõhtvuugi paksus võib erineda kõige rohkem 3 mm ja vertikaalvuugi oma 8 mm käesolevas töös kasutatavaist nominaalmõõmeteist. (Müüritööd, 2001) 4.3. Müüritöödel lubatud mõõtmehälbed Seina või posti vertikaalhälve loodjoonest võib olla kõige rohkem H/200, milles H on müüritud tarindi vaba kõrgus. Vahelae kohal võib ülal ja all asetseva kandva seina või posti vertikaalne telghälve olla kõige rohkem 8 mm. Müüritud tarindi kõverus võib olla kõige rohkem H/250, milles H on tarindi vaba kõrgus. Rõhtvuugi hälve horisontaal- sirgest võib olla kõige rohkem 15 mm kahe meetri kohta, kuid mitte rohkem kui 20 mm 10 meetri kohta. (Müüritööd, 2001) 4.4. Müüripinna kvaliteet
Väliraamatu lehekülje täitumisel tuleb teostada lehekülje kontrollarvutus: tagasivaate lugemite summa T edasivaate lugemite summa E kahe horisondi järgi leitud kõrguskasvude summa ( h1 + h2 ) keskmiste kõrguskasvude summa hpr. Kontrollarvutused: T -E = ( h1 + h2 ) ( h1 + h2 ) / 2 hpr. Mis on kompensaatori toimimispiirkond (tööpiirkond), mis kompensaatori tundlikkus? Iseloomustatakse nivelliiri vertikaaltelje maksimaalse kõrvalekaldega loodjoonest (harilikult 15), mille juures kompensaator veel tagab muutumatu latilugemi. Kompensaatori tundlikkuse all mõistetakse viseerimiskiire hälbenurka kt (0,2- 0,6), mille ulatuses kompensaator tagab viseerimiskiire horisontaalsuse. Näiteks kui kompensaatori tundlikkus on 0,5 annab see 100 m kaugusel asuva lati lugemi muutuse alla 0,3 mm. Mis on absoluutne kõrgus, selle sünonüümid? Punkti absoluutne kõrgus on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest merepinnast