A Ab altero exspectes, alteri quod feceris kuidas küla koerale, nii koer külale. Ab imo pectore kogu südamest, kogu hingest. Abyssus abyssum invocat eksisamm põhjustab eksisammu. A capillis usque ad ungues pealaest jalatallani. Accidit in puncto, quod non speratur in anno ühel hetkel juhtub see, mida ei loodeta aasta jooksulgi. Acta est fabula etendus on lõppenud. Actum, aiunt, ne agas kes vana asja meelde tuletab, silm peast välja. Ad finem saeculorum ajastute lõpuni, lõpmatuseni. Ad meliora tempora paremate aegadeni. Ad praesens ova cras pullis sunt meliora parem varblane peos kui tuvi katusel. Ad turpia nemo obligatur keegi ei saa kedagi sundida tegema alatut tegu. Adversus solem ne loquiturkindlale faktile pole mõtet vastu valielda.
kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised struktuurid Formalistid – üldiste majanduste pooldajad, sellega seostub kasumiprintsiip – kuidas ja kust kokku hoida jne Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasusse, vaidlesid kasumiprintsiibi vastu, sest kõigil ühiskondadel ei loodeta kasumile ja see ei ole oluline. Nende sõnul majanduse eesmärk millegi hea saavutamine (õnn, prestiiž) aga mitte kasum. Uued majandusetnoloogilised suundumised: holistlikud – iga nähtust tuleb vaadelda teiste nähtuste kontekstis, ka majandust (seoses poliitikaga, seoses ühiskonnaga jne) võrdlevad – kui uuritakse vahetussüsteemide tähtsust mingis ühiskonnas, siis uuritakse seda ka mingis teises ühiskonnas ja siis neid omavahel võrrelda
Selline metoodika sobib lihtaktsiaga kaasneva rahavoo arvutamiseks. Rahavoogude ajaldatud laekumisest saab rääkida täpselt ainult võlakirjade ja eelisaktsiate korral, hoopis keerulisem on dividendisummade arvestus lihtakstsiatega tehingutes. Finantsjuhtimise korraldamisel on kasutusel teatud üldistavad põhimõtted, mida nimetatakse finantsjuhtimise aksioomideks. Põhimõtted: 1. Riski ja tulu valik. Finantsjuhtimises ei tohiks kunagi võtta kanda suuremaid riske, kui ei loodeta kompenseerida neid ületava tuluga. Enamik ettevõtteid suudab teatud perioodidel säästa finantsressursse ja järelikult on finantsjuhtide ees probleem, kuidas neid kasutada. On võimalus vaba ressusrss kohe kasutada, kuid tarbimise võib ka tulevikku lükata. Investeeringud tulevikku erinevad riski ning oodatava tulemi poolest. Reeglina annab suurem risk suurema tulu. Raha paigutamisel tuleb alati arvestada, et kõrge tulususega
algse määratluse puudus: ta on liiga lai ega suuda seetõttu määrat- letavat naabermõistetest eristada. Selle määratluse alla mahuvad ka tõukerattad, rulluisud, rulad, ratastoolid, vesijalgrattad jms. Proovime kitsendada: (15) jalgratas – ühe- või enamarattaline sõitja(te) jalgadelt otse või ülekande vahendusel ühele või enamale rattale rakendatava jõu abil käitatav maismaasõiduk Selle täiendusega said suhteliselt paljud mittejalgrattad loodeta- vasti välistatud, kuid tekkis uus mure: tekst hakkab oma keerukuse tõttu tasapisi loetamatuks muutuma. Ei ole olemas üht ideaalset selgitust, vaid kasutajale antava info hulk ja iseloom peaks lähtuma lugeja vajadustest. Kui jalgratast tuleks selgitada lasteentsüklopeedias, siis võiks ju põhimõtteliselt näidet 15 edasi arendades konstrueerida täpselt õige laiusega sisumääratluse, mis 88 Terminoloogia
arvesse võtmata. Mõtlemises avaldub küsimus tavaliselt küsija vajadusena mingi täiendava info järele koos eeldusega, et vastajal peaks see puuduv info olema, ning küsija nõudega vastajale see puuduv info teatavaks teha. Nii on see üldjuhul ka praktilises argumentatsioonis. Muidugi võib küsija vastust teada ja küsida, kontrollimaks, kas vastaja ka teab. Küsida võib asju, mida ei teata ja mille teadmist ei loodeta ka sellelt, kellelt küsitakse. Küsimus moodustab koos vastusega tervikliku loogilise struktuuri. Küsimuse defineerimise teeb keerukaks asjaolu, et küsilaused on vaid üks võimalus küsimuse püstitamiseks. Küsilaused sisaldavad märgist, väljendatud interrogatiivi, mis võib olla esitatud eksplitsiitselt (ilmutatult) küsisõna abil või implitsiitselt (ilmutamata) lause grammatilise vormi kaudu. Märgist ehk interrogatiivi võib mõista kui infopuudusele osutavat
annaabi.ee 
