Rõuge Suurjärv Rõuge asub Haanja kõrgustiku loodeserval Võrumaal. Suurjärv ehk Nõiajärv asub sügavas Rõuge ürgorus, kuuludes Rõuge aheljärvestikku Rõuge ürgoru külgorud on Tindi-, Külm-, Mõhk-, Ööbikuorg, Tinopeetri, Hinni, Sikasoo ja Järveotsa org. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav 300 m pikkune ja 12-15 m sügavune Ööbikuorg, mis kevadeti kajab ööbikulaulust. Oru lõpus on väike paisjärv. Suurjärv asub sügavas Rõuge ürgorus ja kuulub Rõuge aheljärvestikku. Suurjärvest kagu pool
Hinni kanjon paikneb Haanja kõrgustiku loodeosas Rõuge ürgorus. On 1520 m sügavune ja 300 m pikkune sälkorg, mille põhjas voolav kiirevooluline Enni oja suubub Kahrila järve. Ainulaadne on kanjonorg selle poolest, et ta on ainukene taoline Eestis. Rõuge Suurjärv Rõuge Suurjärv on järv Haanja kõrgustiku loodeserval Rõuge alevikus. Rõuge Suurjärv on loodekagu suunas piklik järv. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim järv (38m), mille pindala on 13,5 ha.
Idakallas on aga suhteliselt kõrge. Võrtsjärve taimestik koosneb umbes 600 taksonist. Suurtaimi on üle 100 liigi. Kõige tavalisem on tähk-vesikuusk. Sellele järgnevad harilik pilliroog, järvkaisel, kollane vesikupp ja kaelus-penikeel. Ohtruse poolest on esikohal harilik pilliroog, luigelille ja järvkaisla ees. Kõige rohkem on Võrtsjärves veesiseseid taimi, järgnevad kaldaveetaimed ja ujulehtedega taimed. Rõuge suurjärv Rõuge Suurjärv on järv Võrumaal Haanja kõrgustiku loodeserval Rõuge alevikus. Suurjärv ehk Nõiajärv asub sügavas Rõuge ürgorus, kuuludes Rõuge aheljärvestikku. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim järv. Järve suurim sügavus on 38 meetrit, kuid keskmine sügavus on ainult 11,9 meetrit. Rõuge Suurjärve pindala on 13,5 hektarit. Järv on väga allikarohke. Järve kõrgus on merepinnast on 116 meetrit. Rõuge Suurjärve vesi on mineraalaineterikas. Järves on arvukate kalda- ja põhjaallikate tõttu ujumine keelatud
hapnikku. Humiinainete sisalduse tõttu on rabavesi pruunikas ja happelise reaktsiooniga. Just vähese mineraalainesisalduse tõttu ei kustuta rabavesi hästi janu, ehkki on puhas ja seda võib juua. Viru Raba Viru raba matkarada on 3,4 kilomeetri pikkune, kulgeb enamasti mööda laudteed ja on tähistatud valge-rohelise-valge markeeringuga puudel. Eraldi on tähistatud ka pikem rada, 5,5 kilomeetri pikkune ringikujuline õpperada, mis kulgeb mööda laudteed ja loodeserval olevat luiteharja. Samune rabalõik on tähistatud sinise markeeringuga puudel. Raja ääres on puhke- ja vaatlusplatvorme ning raja keskel on suur vaatlustorn, millelt avaneb vaade tervele rabale. Matkamise muudavad informatiivsemaks ja hõlpsamaks mitmed rajaäärsed infotahvlid ja viidad.[1]LiiapeksiLoksa maantee poolt vaatlustornini viiv laudtee osa renoveeriti aastal 2013 ning on nüüd läbitav ka ratastooli ja lapsevankriga. Ratastooliga on võimalik sõita
mis koos muude geoloogiliste teguritega põhjustas jõe keskjooksul madalate, liigniiskuse all kannatavate ja terrassideta lammorgude tekke (vaata joonis). Liivi lahte ja Väinamerre voolavate jõgede arengus on maatõusu mõju väiksem, küll aga on Pärnu jõgikonna arengut mõjutanud PärnuKunda joonel asuv aktiivne tektoonilise rikke vöönd. Nimelt süvendavad Pärnu jõe parempoolsed lisajõed (Massu, Vändra jt) oma orge kerkiva maakooreploki loodeserval, kuna vasakpoolsete lisajõgede (Navesti jt) vool on takistatud, sest nad voolavad vastu maatõusu.
Eestis on Narva lähistel Eesti Elektrijaama territooriumil põlevkivi ümbertöötamise energotehnoloogiline tsehh. Selles tsehhis toodetavat (põlevkivi utmisel saadavat) õli kasutatakse Eesti Elektrijaamas. See toodang moodustab vaid väikese osa elektrijaamas kasutatavast energeetilisest kütusest. Töötlemise tulemusena saadud kergemaid fraktsioone tarnitakse ka teistele tarbijatele. Ehitati katseseadmena. Eesti territoorium, mis paikneb Ida-Euroopa lavamaa loodeserval, iidse Eel- Kambriumi kivimikompleksi avamusala Baltoskandia kilbi vahetus läheduses, on oma maavararessursi poolest kogu maalima üldpildis vaadelduna ehk kusagil keskmistes ridades. Siiski on maapõues ühtteist tootmisväärset, mille loetelu on võrdlemisi mitmekesine. Isegi nafta ja maagaas pole jäänud mainimata. Paljud neist ei ole maavarad tavapärases mõistes ei innukate otsijate geoloogide ega ka majandusmeeste silmis.
Anatoolia riigid: Früügia, Lüüdia ja Pärsia esiletõus Früügia. Anatoolia keskplatool endise Hetiidi suurriigi tuumikaladel kujunes I aastatuhande algul Früügia riik. Früüglased kuulusid tõenäoliselt indoeurooplaste hulka ja olid, kui uskuda kreeka ajaloopärimust, tunginud Väike-Aasiasse Euroopast umbes Trooja sõja aegadel, seega 12. sajandi paiku. Früügia pealinn Gordion Anatoolia keskplatoo loodeserval arenes 9. 8. sajandil tugevalt kindlustatud ja küllalt rahvarohkeks keskuseks. Hiljemalt 8. sajandil võtsid früüglased kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud kirja, võibolla kreeklaste vahendusel. Früügia kirja tunneme väheste säilinud monumentaalsete kaljuraidkirjade kaudu. Kreeka pärimuses kajastus Früügia hiilgus legendaarse kuningas Midase valitsusajana (tuleb eristada vähemalt kahte Midast: mütoloogilist tegelast, kelle puudutus kõik kullaks
annaabi.ee 
