Kiire maatõusu tõttu Navesti vagumus kerkis ja järv suurenes. Ürg-Võrtsjärv oli madal järv, mis sai madalveeseisu ajal säilida vaid lauge reljeefi nõgudes. Ürg-Võrtsjärve kestus oli ligikaudu 2000 aastat. Ürg- ja Suur-Võrtsjärve vaheliseks ajaliseks piiriks loetakse Holotseeni algust (Orviku, 1973), mil kliima oluliselt paranes ja järves hakkas kujunema rikkalik elustik. Selle tunnistajateks on Suur-Võrtsjärve setetes olevad arvukad limuste kojad. Loodepoolse kiirema maakerke tõttu kerkis järve veetase lõunas ja idas. See taastas väljavoolu Peipsi suunas. Suur- Vürtsjärve kõige tüüpilisemaks setteks oli järvelubi, mida leidub vaid üksteisest eraldatud lasunditena. Nüüdis Võrtsjärv: Idasuunalise väljavoolu kujunemine ja nüüdisjärve teke leidsid aset ligikaudu 7500 14C aastat tagasi. Võrtsjärve kogu pindala on umbes 270 km2. Tema kaldajoon on vähe liigestatud. Esinevad vaid mõned väiksemad poolsaared, paar lahte ning üksikud
Ülespaisatud materjal langeb alla tagasi ja katab kala. Lest liigub vähe ja ta on halb ujuja. Harilikult ujub ta lapiti, pime külg allpool, tehes selja- ja pärakuuimega lainelisi liigutusi. Seevastu hädaohus pöördub ta serviti, seljapool ülespoole, ja sööstab minema, seejärel pöördub jälle pimeda poolega põhja poole. Lest moodustab mitu alamliiki: lõunapoolse Mustas ja Aasovi meres, läänepoolse Läänemeres ja Põhjameres, loodepoolse Murmani rannikul ja kirdepoolse Valges meres. Kala kehapikkus oleneb asurkonnast. Põhjapoolsed on suuremad. Levila lõunaosas on nende kehapikkus kuni 23 cm, Murmani rannikul kuni 33 cm, Tsosi lahes kuni 40 cm. Kaal on kuni 3,5 kg. Lestad elavad madalas meres, sealhulgas jõesuudme lähedal olevates tugevasti magestunud kohtades. Riimveelises Läänemeres leidub teda kõikjal. Mõnikord läheb ta jõkke
erevalgeks. Uus Alhambra kavandati ,,maapealseks paradiisiks" rida elegantseid paleesid, aiad täis helisevaid purskkaeve, saunad ja kanal (,,Sultani kanal"), et aedu püsivalt veega varustada. Uue paleelinna ehitusplaanidesse kaasati isegi Sierra Nevada mäeaheliku lumised tipud, mis moodustasid linnale imetlusväärse tausta. Enamus varasemates linnustest lammutati, et uue jaoks ruumi teha, kuid selle loodepoolse osa võtab endiselt enda alla massiivne vaatetorn (Torre de la Vela), kust avaneb suurepärane vaade allolevale linnale. Oma aja parimate kunstnike poolt peenelt kaunistatud Nasridi palee (mis tegelikult on rida omavahel ühendatud paleesid) on Alhambra hing. ,,Vahepeal isegi muudeti palee kohmakalt ümber ja osa sellest ka lammutati, aga sisuliselt on jäänud kõige puutumatuks moslemipaleeks kogu maailmas. Tagasihoidlikud materjalid, mida
Üha enam keeldus ta oma kohuseid täitmast. Kuningas hakkas peitma ennast oma üksindusse. See oli absurdne, peaaegu ebaloomulik. Kahekümneaastane kuningas, vaevalt kahe aasta eest kuningaks saanud, sarnanes liblikaga, kes oli ühtäkki tiivad laiali löönud, laperdanud maailma ning soovis juba esimese tuulehoo saabudes taas nukuks moonduda, ennast kookonisse mähkida. LUDWIGI SADOVÁ Müncheni Residentsis seadis Ludwig endale sisse loodepoolse nurgahoone ülemise korruse. Seal ta siis elas üsna kitsastes oludes, kuid ikkagi kõrgel ja kaugel eemal, otsekui kindlusetornis. 5 Eluruumidest viis vääntaimedesse kasvanud aiarada talveaeda, Ludwigi paradiisi. Ballisaali katusel kõrgus klaasist ja rauast paviljon, lai ja raske, nii et kogu ehitis oli ohtlikult üle koormatud. Ent Ludwigile tundus see lausa eeterlik, õhuline ja kerge, otsekui õhupall,
Eraldiasuv kolmnurkne iluplats kaubahoovi ette rajati 1932. aastal. Sinna külvati muru ja ehitati purskkaev ( projekt A. Matteus; seadistamine ringvoolule 1999, projekt AS Kobras 1998 ). Kolmekümnendatel aastatel asus Küüni ja Poe t. nurga lähedal linna esimene avalik telefoniputka. Platsi teed said kivikatte aastal 2000 ( projekt AS Kommunaalprojekt ). Tööde ajal teostatud arheoloogilise järelevalve käigus fikseeriti keskaegse linnamüüri asukoht platsi loodepoolse tee all. Von Bocki maja Varem kutsuti seda Markuse majaks. See hoone kuulub Tartu ülikoolile. See maja on varaklassitsistlikus stiilis. Selle laskis ehitada raehärra D. H. Wilcke pärast 1775. aasta suurtulekahju ja see valmis 1780. 1802. aastal andis Bock maja ühe korruse ülikoolile tasuta kasutada. Ülikooli taasavamise aktus peeti Bocki majas. 1839 aga ostis maja endale ära Tartu ülikool. 1839 hakkas majas tegutsema õppejõudude ja üliõpilaste ajaviiteklubi Akademische Musse
annaabi.ee 
