Merikarud on osaliselt tapjavaalad ja osaliselt karud. Terve suve möllab Miga koos kohalike surfaritega lainetel. Talvekuudel hiilib ta aga salaja Vancouveri kaldale seiklusi otsima. Nii avastaski Miga enda jaoks lumelauaspordi, millest sai tema uus lemmikala. Miga lemmiktoiduks on looduslik lõhe ning lemmikvärviks on metsakarva roheline. Nimetus "merikaru" on inspireeritud Vaikse ookeani loodekalda Esimeste Rahvuste (Pacific Northwest First Nations) legendidest - lood tapjavaaladest, kes maale jõudes karudeks transformeeruvad. Sumi on loomade vaim, kes elab Briti Columbia mägedes. Ta kannab orca- ehk tapjavaala mütsi, lendab võimsa kõuelinnu tiibadega ning edasi viivad teda karvased musta karu jalad. Sumi nimi tuleb saalikeelsest (Salish language) sõnast "sumesh", mis tähendab "kaitsvat vaimu". Sumi kaitseb oma maad, vett ja loomi. Sumi on suur Paraolümpiamängude fänn.
Hiiglaste tee Hiiglaste tee On looduslik hiigelsuurte mõõtmetega astmestik,mis viib merre. Asub Põhja-Iirimaal 1986.aastal kanti Hiiglaste tee UNESCO maailmapärandi loendisse Kaart Kuidas tekkis? Gröönimaa läänekallas eraldus Kanadast ca 80 miljonit aastat tagasi,kuid kagukallas oli kindlalt kinnitatud vastasasuva Briti saarte loodekalda külge. Umbes 20 miljonit hiljem hakkasid ka need rannikud eralduma ja suuremad vulkaanid paiknesid seal,kus praegu on saared Skye,Ruhm,Mull jaa Arran jpt. Eripära Iirimaa Legend Ainus Iirimaa kivine vaatamisväärsus Pildid Kasutatud kirjandus http://www.annaabi.ee/Hiiglaste+tee-m70.html http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel841 https://www.google.ee/search?hl=et&authuser=0&q http://www.bbc.co
sajandi lõpus oli doktor Samuel Johnson öelnud, et Hiiglaste tee "väärib küll vaatamist, aga mitte vaatama tulekut". 1986. aastal kanti Hiiglaste tee UNESCO maailmapärandi loendisse. Põhja-Atlandi ookeani tekkimise algusaegadel, kui eraldunud mandrite vahele tekkinud Põhja-Atlandi ookean juba olemas oli, vormiti selle servi ikka ja uuesti ümber. Gröönimaa läänekallas eraldus Kanadast ca 80 miljonit aastat tagasi, kuid kagukallas oli kindlalt kinnitatud vastasasuva Briti saarte loodekalda külge. Umbes 20 miljonit aastat hiljem hakkasid ka need rannikud eralduma ja suuremad vulkaanid paiknesid seal, kus praegu on saared Skye, Rhum, Mull jaa Arran, sotimaal Ardnamurchen Point'is ja samuti lõuna pool Iirimaal Slieve Gulluion'is, Carlingford'is ja Mourne'is. Need vulkaanid võisid oma hiilgeajal pakkuda suurepärast vaatepilti, kuid tähtsaimaks märgiks sellest sündmusest on basaldiväljad. Basalt tekib eriti tulisest ja vedelast laavast, mis voolab
alandatud umbes 0,5 m võrra. Ümbruses on ilusaid keskmise kõrgusega saviseid moreenkünkaid: idas Pärdi- ja Liisukärja mägi, läänes Ruunamägi, lõunas Lutsumägi. Järve kallastel leidub põlde, metsi ja niite. Kaldad on enamasti lausad, kohati järsud. Silmapaistvalt palju on liivast ja kruusast kaldavöödet. Mudast põhja esineb edelasopis; kirdeosas on vees suuri kive. Sissevool on lõunast Uibujärvest, natuke vett toob Kakkoja ka idast. Loodekalda juures on allikas. Suurvee ajal tõuseb veetase kuni 1m; sellest nähtub, et järve valgala on võrdlemisi suur. Järve vesi on rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega ja üsna hästi segunev. Vee reaktsioon on aluseline (pH 7,6- 8,4) ; mineraalaineid on vees üsna palju, orgaanilisi aineid vähesel hulgal. Taimestik oli 1954. aastal keskmise rohkusega, hõivas neljandiku järvest ja koosnes üsna paljudest liikidest (23)
kaldad on kõrged ja järsud, perv enamasti kõva, savikruusane. Paiguti leidub ka mudast ja soostunud kaldavöödet, lääneotsas isegi õõtsikut. Lõunakallas on suures ulatuses kaetud männimetsaga, kõrgem põhjakallas enamasti põllustatud. Järve põhi on rahutu reljeefiga, järsult süvenev, sügavaim koht on järve keskosast pisut edela pool. kaldavöötmes on põhjakatteks kruus, sügavamal katab põhja võrdlemisi õhuke mudakiht. (A.Mäemets 1977) Läbivool on suhteliselt nõrk. Loodekalda keskosas suubub järve Imusoost soovett toov Hoboala (Oboala), kirdest Vähkjärvest tulev kraav. Mähtavasti on järves põhjaallikaid. Jõksi järve keskosast algab Võhandu ehk Pühajõgi. (A.Mäemets 1977) Suvel on vesi väga selgesti kihistunud (pinna- ja põhjakihi vee temperatuuride vahe 12,2 kraadi); hapnik puudus vees juba 6-7 m vahel. Läbipaistvus keskmine kuni suur (1,8-4,0 m). Veereaktsioon on suvel pinnakihis aluseline, põhjas happelisem , talvel pinnakihis aluseline (tabel 1)
rohekashallist aleuroliidist ning aleuroliitsavist. Lükati kihistu poolsaarel ei paljandu ent Põlluküla puuraugu andmetel on kihi paksus u 12 m. Lontova lademes samanimeline kihistu poolsaarel ei paljandu, küll aga mujal ümbruses on setendi paksuseks määratud 66 – 77 m. Kivimiliselt sisaldavad aleouriidikat savi ja liivakivi. Alamordoviitsiumist on esindatud Pakerordi( tumepruun argilliit), Varangu (kivimites sisaldub aleuroliit ja glaukoniit. Lade esineb nii kirde – ja loodekalda paljandites ), Latropi (glaukoniitlubjakivi), Volhovi (detriit – ja glaukoniitlubjakivi) ja Kunda (lubjakivi kukersiidiga) lademed. Keskordoviitsiumi esindavad Aseri lade (pruuniteralised raudooiididega lubjakivid), Lasnamäe lade (pruunikasshallid dolomiidid),Uhaku lade (hele – kuni rohekashall,savikas lubjakivi), Idavere lade (detriitjas lubjakivi) ja Jõhvi lade, mille esinemine on kaheldav. Pinnamood.Pinnakate.Arengulugu
10 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium kaelakeed, käevõrud ja kõrvarõngad loomahammastest, luust, küünistest, teokarpidest ning kividest. Nad uskusid, et kõiges taevas, maas, taimedes, lindudes, loomades ja vees on vaimud, keda tuleb austada. Nende vaimudega sai ühendust võtta palvete, laulude, tantsude ja muude usundiriituste kaudu, mõned suguharud kummardasid ka koletisi, nagu Loodekalda Inimsööjavaim ning väljendasid tantsides ta kurja väge. Apatsi tüdrukute täisealiseks saamise 4päevase pühitsemise kõrgpunkt oli õnnistamine õietolmuga suguharu vägevaima võluainesega. Järvekõrkjal kollase tolmuga korvikesi koguti pidupäevadeks. Tolmuterad raputati neidude näole ja pähe. Tantsud Tavanditega põimunud tantsude kaudu väljendasid põlisameeeriklased oma rõõmu tähtpäevadel, palusid endale tervist, jahiõnne ja viljakust
10 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium kaelakeed, käevõrud ja kõrvarõngad loomahammastest, luust, küünistest, teokarpidest ning kividest. Nad uskusid, et kõiges taevas, maas, taimedes, lindudes, loomades ja vees on vaimud, keda tuleb austada. Nende vaimudega sai ühendust võtta palvete, laulude, tantsude ja muude usundiriituste kaudu, mõned suguharud kummardasid ka koletisi, nagu Loodekalda Inimsööjavaim ning väljendasid tantsides ta kurja väge. Apatsi tüdrukute täisealiseks saamise 4päevase pühitsemise kõrgpunkt oli õnnistamine õietolmuga suguharu vägevaima võluainesega. Järvekõrkjal kollase tolmuga korvikesi koguti pidupäevadeks. Tolmuterad raputati neidude näole ja pähe. Tantsud Tavanditega põimunud tantsude kaudu väljendasid põlisameeeriklased oma rõõmu tähtpäevadel, palusid endale tervist, jahiõnne ja viljakust
annaabi.ee 
