Kuperjanovi partisanide pataljon ja Kalevlaste Maleva. Täitnud ettenähtud ülesande, tõmbusid soomusrongid tagasi varru. Täiendanud varusid, jäädi ootama uut väljasõidukäsku. Eesti tankivägi. Eesti Vabadussõja ajal taotles Sõjavägede ülemjuhataja koos muu sõjalise abiga ka Eestile tanke, kuid Antant keeldus neid andmast, kartes, et Eesti sõjavägi saab sõjas lüüa ja tankid satuvad Punaarmee kätte. Samal ajal anti vene valgete Loodearmeele kasutada 8 inglise rasketanki Mark V (vt. LISA 8.2) ja 4 prantsuse kergetanki Renault FT 17 (vt. LISA 8.1) mis jõudsid kohale oktoobris 1919. Tankid olid kasutatud ja väga halvas seisukorras, mistõttu nende hooldamine ja meeskondade väljaõpe võttis aega. Selle rombikujulise tanki lahingukaal oli 33 tonni, soomuse paksus esiotsas ja külgedel oli 12 mm, tankipõhja ja lae soomuse paksus 6 mm. Tanki mootori võimsus oli 125 hj ja selle liikumiskiirus umbes 8 km/h
lahingutegevuse soikumisel augusti lõpul endistele positsioonidele. Pihkva kaitset organiseeris 2. diviis. Linna, kui strateegiliselt tähtsat punkti, oli vaja hoida kuni riigipiiril asuvate kindlustuste valmimiseni. Juuli esimesel poolel alustas kuni seitsmekordses ülekaalus olev Punaarmee rünnakuid Pihkva tagasivallutamiseks, kuid tänu meie 5. polgu vaprusele löödi need suurte kaotuste hinnaga tagasi. Laiendamaks Pihkva ümbruses meie kontrolli all olevat territooriumi ja et kindlustada Loodearmeele Pihkva kaitse organiseerimist alustasid Landeswehri sõjast vabanenud väed koos Vene valgetega augusti alguses rünnakuid Strugi Belõje, Porhovi ja Ostrovi suundades. Kuni augustikuu keskpaigani kulges pealetung suhteliselt edukalt, kuid vaatamata sellele muutus olukord rindel meie vägedele järjest raskemaks. Rinde laienemine, vaenlase üha aktiiivsemaks muutuv vastupanu ja väeosades puhkenud haigused olid põhjuseks, miks Eesti väed andsid Pihkva kaitsmise Vene valgetele üle
Kuid Landeswehr'i sõda polnud läbi, jätkati ründamist taanduvate sakslaste kannul. Peaülesandeks seadis Rahvaväe juhatus Riia vallutamise. 30. juunil alanud üldpealetung tegi peagi selgeks, et sakslased suudavad osutada vägagi tõhusat vastupanu. Eestlased kandsid suuri kaotusi. 1. juuli õhtuks murti sakslaste peavastupanu-positsioonist läbi. Lisaks maavägedele ilmus kohale Eesti merejõud. Riia oli vallutatud. Sõjategevus juulisaugustis 1919: Rahvaväe toetus Loodearmeele, Jamburgi ja Pihkva langemine; Entente'i suurpealetungi kava; EestiVene suhted ja Loodepiirkonna valitsus: Landeswehri sõja lõppedes võisid Eesti sõjamehed kergemalt hingata, sest lahingutegevus oli viidud Eesti piiridest väljapoole ning pandud osalt venelaste ja lätlaste õlule. Eesti väed kasutasi ära seda olukorda, et luua välikindlustusi Narvas ja Irboska lõigul. 16. juunil Punaarmee alustas vastupealetungi, sest Põhjakorpus oli jõudmas Petrogradi lähistele
Landeswehr kohustus taanduma Väina jõe taha ning selle koosseisust arvati välja kõik riigisakslased. Inglise koloneli Alexanderi juhtimisel pidi see suunduma võitlusele enamlaste vastu. Eestlased kohustusid pidama jääma rindejoonele 3. juuli seisuga. Reaalselt viibis Saksa väekoondiste väljaviimine Lätist ja Leedust veel mitu kuud, kuigi seda sätestas ka 28. juunil 1919 allakirjutatud Versailles' rahuleping. Sõjategevus juulis–augustis 1919: Rahvaväe toetus Loodearmeele, Jamburgi ja Pihkva langemine; 16. juunil 1919 alustas Punaarmee uut vastupealetungi Petrogradi alla jõudnud Vene valgete Loodearmee vastu, kes suruti juuli alguseks Lauga jõeni. Seal peatasid enamlaste väe Lauga jõe ja Ilmeni järvede liinile kaitsele seatud Eesti väeosad. Samaaegselt muutus olukord ärevaks Pihkva ümbruses, kus Rahvavägi pidas ägedaid kaitselahinguid. Augusti teisel poolel algas punaarmeelaste suurrünnak eesmärgiga vallutada Pihkva. Eesti
Eesti välisminister Jaan Poska teatas 4. okt Moskvasse, et Eesti, Läti ja Leedu on valmis läbirääkimiste laua taha istuma. Juba 6. oktoobril vastas Nõukogude Venemaa. Suurpealetung - loodearme Petrogradi pealetund, nn Petrogradi operatsioon. Eesmärgiks seati Petrogradi vallutamine. Loodearmee oli 19. aasta septembriks kujunenud üsna märkimisväärseks jõuks - Antandi riigid olid viimaste aasta jooksul kõik saadetised suunanud loodearmeele - üle 30 000 vintpüssi, tanke, lennukeid. Lisaks sellele u 40 000 mundrikomplekti koos saabastega. Soomes oli loodud tohutud toiduainete tagavarad, mis oleks piisanud tsiviilelanikkonna toitmiseks, kui linn ära võetakse. "Valge mõõk" - pealetung pidi algama loodearmee lõunapoolselt tiivalt. Piki Peipsi järve idarannikut. Petrogradi kaitsmine oli Punaarmee juhtkonna jaoks ülimalt oluline - puht poliitilistel põhjustel - seda loeti revolutsiooni hällik ja selle
annaabi.ee 
