mõjusfääri ning Poola Saksamaa mõjusfääri. See võimaldaks Saksamaal rünnata Poolat ning alustada uut maailmasõda. Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Eesti end neutraalseks ning ei korraldanud mobilisatsiooni ega teinud muid ettevalmistusi võimaliku välisagressiooni tõrjumiseks. Stalin ei viitnud NSV Liidu huvide teoks tegemisel aega: 28. Septembril 1939. aastal kirjutati alla Eesti ja NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile, mis andis NSV Liidule õiguse tuua Eestisse loodavatesse sõjaväebaasidesse mere- ja õhujõud ning 25 000 nõukogude sõdurit (Eestil oli teenistuses pisut üle 15 000 mehe). Sisuliselt muutus Eesti selle lepinguga bolsevistliku idanaabri protektoraadiks. Moskva plaanidest teadlikud Berliini võimud kutsusid Eestis elavaid baltisakslasi ,,naasma kodumaale" ning üleskutsele vastates siirduski aastatel 19391941 Saksamaale üle 20 000 inimese. Nõukogude Liit kohustus Eesti siseasjusse mitte sekkuma.
MILLISED OLID EESTLASTE VALIKUD TEISES MAAILMASÕJAS? Mingisugustki valikut raskendas 1939 a sõlmitud MRP ja sellele järgnenud nn baaside aeg. Piirile koondatud lahinguvalmis vägede toel surus N. Liit Eestile peale nn vastastikuse abistamise lepingu, mis andis N. Liidule õiguse tuua Eestisse loodavatesse sõjaväebaasidesse 25 000 nõukogude sõdurit. Eestil oli tollal teenistuses pisut üle 15 000 mehe. 1940. aasta juunis, mil algas N. Liidu otsene agressioon, oli riik Punaarmee poolt ümber piiratud. Kujunenud olukorras alistus valitsus sõjalise vastupanuta ning riik hõivati piiri tagant ja baasidest tulnud enam kui 100 000 punaarmeelase poolt. Need numbrid ainuüksi näitavad N.Liidu selget ülekaalu ja igasugune vastuhakk oleks lõppenud veriselt ja kiirelt.
maailmasõja ajal veesatud meremiinidest ja muudest veealustest lõhkekehadest. Kuigi Merevägi taasloodi alles 1994.a ning on üks väiksemaid maailmas, on mereväe laevade meeskonnad näidanud end rahvusvahelistel operatsioonidel koostöövõimeliste ja võrdsete partneritena. Viimase ligi kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud pea 850 meremiini ning muud lõhkekeha. See on aidanud muuta Eesti faarvaatrid (laevateed) ja sissesõidud nii olemasolevatesse kui ka loodavatesse sadamatesse tunduvalt turvalisemaks EML Admiral Cowan M313 EML Admiral Cowan M313 on Eesti Vabariigi Merejõudude koosseisu kuuluv Sandown- klassi miinijahtija. Admiral Cowan on ehitatud 1989. aastal Suurbritannias Vosper Thorneycrofti laevatehases Southamptonis. Laevale pandi nimeks Sandown. Kuni 2005. aastani oli HMS Sandown Suurbritannia mereväe koosseisus. Alates 2009. aastast kuulub Eesti mereväele. 26. aprillil 2007 heisati Sotimaal Rosythis Babcocki laevatehases laeval Eesti lipp.
Essee Eesti meeste valikud Teise maailmasõja ajal 09.12.09 1939. aasta sügisel jäid Baltimaad Moskva mõjusfääri ja välispoliitilisse isolatsiooni. Piirile koondatud lahinguvalmis vägede toel surus N. Liit Eestile peale nn vastastikuse abistamise lepingu, mis andis N. Liidule õiguse tuua Eestisse loodavatesse sõjaväebaasidesse 25 000 nõukogude sõdurit. Eestil oli tollal teenistuses pisut üle 15 000 mehe. 1940. aasta juunis, mil algas N. Liidu otsene agressioon, oli riik Punaarmee poolt ümber piiratud. Kujunenud olukorras alistus valitsus sõjalise vastupanuta ning riik hõivati piiri tagant ja baasidest tulnud enam kui 100 000 punaarmeelase poolt. Pole kahtlust, et Eesti riigil 1939. aasta sügisel enam häid valikuid polnud. Kuid see ei
hiljem järk-järgult üle sundmobilisatsioonidele. Vabatahtlikult mingi Saksa väkke eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetud eest. Esimesteks vabatahtlikeks olid Suvesõjas osalenud metsavendade salkadest moodustunud üksused, mis tegid Saksa vägede koosseisus kaasa lahinguid Eesti pinnal. Pärast Eesti vabanemist saatsid sakslased need küll laiali, kuid õige pea algas vabatahtlike värbamine uutesse loodavatesse väeosadesse. Sõjavõimude alluvuses formeeriti nn idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks rinde tagalas, hiljem aga lahingutes Punaarmee vastu. Politseivõimud omakorda moodustati politseipataljone. Esialgu ei lubanud sakslased luua pataljonist suuremaid rahvusväeosi, rindeolukorra halvenedes suhtumine aga muutus. 1942. aastal ahakti värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse. Kuid sellega olid hiljaks jäädud, kuna Saksa poliitika tekitas eestlastes
annaabi.ee 
