b) tüüp: keraliiges, kolmeteljeline liiges c) liigesesisesed sidemed: lig. iliofemorale, lig. pubofemorale, lig. ischiofemorale d) kapsliga seotud sidemed: zona orbicularis, lig. capitis femoris, lig. transversum acetabuli e) teljed ja liikumised: frontaaltelg - anteflexio-retroflexio sagitaaltelg - abductio-adductio vertikaaltelg - rotatio + circumductio ! 2. Lülisamba (columna vertebralis) ühendused ! a) Nimeta sidemed, mis ühendavad lülisid omavahel (6) lig. longitudinale anterius, lig. longitudinale posterius, lig. supraspinale, ligg. interspinalia, ligg. intertransversaria, ligg. flava b) Lülidevahekettade (discus intervertebralis) osad: nucleus pulposus ja anulus fibrosus c) Lülidevaheliigeste (artt. intervertebrales) liigestuvad pinnad ja tüüp pinnad: alumise lüli facies articularis superior’id + ülemise lüli facies articularis inferior’id tüüp: lameliiges (plana) - parem ja vasak kombineeritud
3) limaskesta lihaskiht - lamina muscularis mucosae 4) submukoosa - tela submucosa Söögitorus ja suuõõnes on mitmekihiline sarvestumata epiteel. Peensooles ühekihiline prismaatiline epiteel. Jämesooles, maos ja sapipõies on ühekihiline kõrgprismaatiline epiteel. Mitmekambrilise mao eesmao limaskest on kaetud mitmekihilise sarvestunud lameepiteeliga. Lihaskest -tunica muscularis 1) sisemine tsirkulaarne kiht - stratum circulare 2) välimine pikikiht - stratum longitudinale Serooskest -tunica serosa või adventitsiaalkest -tunica adventitia (kõhuõõnest väljapoole) Välimise kesta moodustab kohev sidekude. Näärmed paiknevad suus (süljenäärmed), maos (maomahlad, kõige enam näärmeid pülooruse osas), kaksteistsõrmikus. Näärmesekreetide ülesandeks võib olla nii toidu lõhustamine (sülje amülaas), neelamise hõlbustamine (sülje mukoosne osa), kui ka organite epiteeli kaitsmine (lima maos). 49. Suuõõne iseloomustus, suuõõne organid.
- Mesangiaalrakud Tunica muscularis hõlmavad soontepoolusel arterioolide ja macula densa vahel kolmnurkse - Koosneb kahest või kolmest omavahel läbipõimunud spiraalsest ala silelihaskihist Vererõhu autoregulatsioon - Startum longitudinale (sees) - vererõhu langus arteriola afferensis kutsub esile reniini vabanemise -> - Stratum circulare (keskel) angiotensinogeen -> angiotensiin I - Startum longitudinale (väljas ja ainult vaagnaosas) - angiotensiin I -> angiotensiin II - Peristaltilised liigutused -> tõukab rütmiliselt paar korda minutis uriini
fundus gastricus - stratum circulare - pars pylorica eriti arenenud lukutiosal ostium pyloricum m spinchter pyloricus antrum pyloricum - stratum longitudinale canalis pyloricus väliskihina koondunud peamiselt kurvatuuride piirkonda canalis egestorius - Funktsioon Skeletoopia kindlustab maoseina pideva toonuse ja peristaltika tänu sellele
kiiresti neerude ja kopsude töö tulemusel. Vedelikku tuuakse verre teistest kudedest selleks, et viskoossust taastada. Selleks et vedeliku hulka taastada, tuleb oksendamise korral juua, raskematel juhtudel tuleb rakendada tilkinfusiooni, et korrigeerida vee ja elektrolüütide tasakaalu. 8. Seedimine peensooles Peensool on väljastpoolt kaetud peritoneumiga ja serooskihiga (tunica serosa), järgneb lihaskest (tunica muscularis), kus on longitudinaalne (stratum longitudinale) ja tsirkulaarne (stratum circulare) lihaskiht ja mukoosa e. limaskest (tunica mucosa), milles on limaskesta lihaskiht (lamina muscularis mucosae). Piki- ja tsirkulaarlihaskihi vahel paikneb plexus myentericus ja ringlihaskihi ning submukoosa vahel paikneb plexus submucosus. Limaskesta pinda suurendavad mukoos- ja submukoosvoldid, hatud ja mikrohatud. Viimased moodustavad enterotsüütide valendikupoolsel välispinnal harjasäärise. Peensoole
annaabi.ee 
