uusi loomi peamiselt metselevantide püüdmise teel [2]. Alles viimastel aastakümnetel on õpitud loomaaedades elevantidele niisuguseid tingimusi looma, et neid järjekindlalt paljundada saab. Elevantidest räägitakse sageli fantastilisi väljamõeldisi. Nii kõneldakse tihti, et elevandid kartvat hiiri, kes nende londi sisse pugeda võivad. Kui midagi niisugust peaks siiski juhtuma, ajaks elevant londi sirgu ja nuuskaks tugevalt ning hiir lendaks londist välja nagu kuul. Londist pärit õhujoaga suudab elevant liigutada hiirest märksa suuremaid kivegi. [2] Elevandid surevad nagu kõik teisedki loomad ja mingeid elevandiluuga kaetud kalmistuid pole olemas. Samasugused väljamõeldised on jutud tantsivatest metselevantidest, elevantide erakordsest pikaealisusest ja hämmastavast mälust. [2]
Ta on äärmiselt avatud ja särav inimene. Contra on saanud kokku 9 tunnustuse osaliseks. Viimane Eduards Veidenbaumsi kirjanduspreemia 2017 aastal. Contsa teosed koosnevad 27 luulekogust, 3 proosast, 10 antoloogiast, 7 laulutekstist, 3 näidendist ja 9 tõlkest. Contra raamatust Isa sokk on Ufonaut (2013a ) "Lõunamaaunistus" Muutuks Eesti lõunamaaks -- oleks ideaalne! Otse koduaiast saaks noppida banaane. Kui ei lahkuks meie mant troopiline kliima, londist lüpsaks elevant maitsva kookuspiima. Raiuda ei tuleks puid, kütma ei peaks maja, ei peaks kandma käpikuid, sokke poleks vaja. Meie rahvuskaladel praegu vähe kaalu, kui me merealadel liiguks sinivaalu. Hambaauku peidame ära väikse räime, sinivaalast leiame priske kõhutäie. Kas siis sellist Eestit me tahaksime tõesti? Minu meelest enam see poleks mingi Eesti. Kasutatud allikad: Wikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Contra#Teosed Luuleleid, https://luuleleid.wordpress
Vabas looduses elab neid alla 1000 isendi, loomaaedades mitte ühtegi. Lähisekvatoriaalsed loodusvööndid ELEVANT Elevant on londiliste seltsi elevantlaste sugukonda kuuluv loom Elevantidest räägitakse sageli fantastilisi väljamõeldisi. Nii kõneldakse tihti, et elevandid kartvat hiiri, kes nende londi sisse pugeda võivad. Kui midagi niisugust peaks siiski juhtuma, ajaks elevant londi sirgu ja nuuskaks tugevalt ning hiir lendaks londist välja nagu kuul. Tänapäeva elevantide mass on kuni 7,5 tonni ja kasv kuni 3,5 meetrit. Kasutatud allikad http://www.hullumaja.com/?pg=main&i=434923 http://www.hullumaja.com/?pg=main&i=84995 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Leefgebied_rendier.JPG http://forum.thefreedictionary.com/postst5070p70_Picture-Association--Part-2.aspx http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_naarits http://pilt.delfi.ee/user_picture/8863831/ http://et.wikipedia.org/wiki/Koiott
Hangivad toitu londi abil ja pistavad suhu kus nad toidu väheste hammastega peenestavad. Kui elevant jääb korraga oma hammastest ilma, sureb ta nälga, sest ei saa süüa. See juhtub tavaliselt 70. eluaasta paiku. Päevas söövad ära u 225kg taimi ja joovad kuni 136 l vett. Londi abil ta ka haistab, kaitseb end, väljendab oma emotsioone ja vabaneb parasiitidest ja supleb. Kui elevandid põõsastikus teineteisega silmsideme kaotavad, annavad nad endast märku valju heliga, mis tuleb nende londist. Suuri kõrvasid ksutavad lehvikuna kogu keha jahutamiseks. Vaatamata oma hiiglaslikule massile on ta võimeline hääletult liikuma (talla all paikneb eriline vetruv mass). Mõlemal pool lonti on tal võhad ehk pikenenud lõikehambad. Rändav kari läbib päevas 80km ning tema marssimiskiirus on 8-9 km tunnis ja sellist tempot võib puhkamata hoida mitu tundi. Isased on kuni 3 m suurused, emased veits vähem. Isased kaaluvad kuni 6tonni, emased 4 t
Kui vett on natuke vähe, teevad elevandid endale ,,dusi". Nad tõmbavad vee lonti ja kallavad siis endale peale. Pärast suplust puistavad elevandid endale peale liiva. Sellest tekib õhuke porikiht. Selline kiht aitab neil end kaitsta verd imevate putukate eest. Suhtlemine Kui elevandid põõsastikus teineteisega silmsideme kaotavad, annavad nad endast märku valju norsatusega. Kunagi tõlgendati neid häälitsusi kui kõhukorinat. Tänapäeval on aga teada, et need on pärit ninast, londist ja kurgust. Need hääled meenutavad kurgu kuristamisel tekkinud heli. Kohe, kui elevant märkab ohtu, muudab ta helikõrgust või jääb kiiresti vait. Kui üksikute isendite vahel tekivad konfliktid, lahendatakse need tavaliselt rahumeelselt. Karjahierarhias madalamal astmel seisvad loomad alistuvad tavaliselt kohe kõrgemalseisvamale loomale, kui too hakkab ohtlikke zeste tegema. Ohtlik zest on näiteks see, kui ta vehib londiga või keerutab üles tolmupilvi
tundlad, mis koosnevad 15-lülist. Isasloomadel on tundlad varustatud pikkade ja tihedate karvadega. Emasloomadel on tundlad aga suhteliselt karvavaesed. Tundlatest ülalpool asub laup. Pea väljaveninud esiotsa kinnituvad suised, mis pistesääskedel on kujunenud pikaks londiks, mis emasloomadel on vere imemiseks. Londi alusel, pea lähedale kinnituvad kobijad, mis isasloomadel ja kõigil hallsääskedel on pikad, peaaegu londi pikkused. Teistel liikidel jäävad aga kobijad londist lühemaks (Remm, 1954). B. Rindmik Rindmiku pealispind katab seljakilp (skuutum). Rindmiku küljed on kaetud väiksemate kilbistega (pleuradega). Külgedel asetsevad ka hingamisavad (stigmad) (Remm, 1954). Rindmikule kinnituvad tiivad, ning kolm paari jalgu. Ees-, kesk- ja tagajalad. Iga jalg koosneb puusast, säärest, reiest ja 5-lülilistest käppadest (Remm, 1954). C. Tagakeha Tagakeha on pistesääskedel pikk ja silindriline, mis koosneb 10 lülist. 2 viimast lüli on
pärast, annab pelgupaik Chadis sellele ohustatud liigile relvastatud kaitset ja võimalust võidelda. Loodusvaatleja J.Michael Fay ja fotograaf Michael Nichols raporteerivad otse sündmuspaikadest. Surnud, suur isane elevant lamab küljeli. Värske surma, kopituse ja uriini lehk hõljuvad üle laiba. See on vaatepilt, mida J.Fay on Kesk-Aafrikas näinud sadu kordi. Kui ta ulatas oma käe üle elevandi keha, londist sabani, voolasid pisarad tema põskedelt alla. Elevandi nahk oli kortsudest ruuduline. Londi põhi oli paks nagu inimese torso. Sügavad lõhed jooksid nagu jõed tema jala kandadest läbi. Nende joonte järgi teadsin ma igat sammu, mis oli tema kolmekümne eluaasta jooksul ette võetud. Selle elevandi esivanemad olid üle elanud sajandeid röövretki Araabia sõjaväe ja Aafrika sultani poolt, kes otsisid orje ja elevandiluid.