Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Kristiina Niibon Johann Köler Referaat Juhendaja: Kaia Kullamaa Haapsalu 2011 Sisukord Sissejuhatus............................................................lk 3 Johann Köleri elu algus, Haridus...........................lk 4 Loomingu teekäik..................................................lk 5 Köler ja Eesti..........................................................lk 6 Mälestus Kölerist...................................................lk 7 Tutvumine Jakobsoniga, Kuntaugani projekt........lk 8 Kodumaa looming,Lapsepõlv Lubjassaares..........lk 9 Tähtsamad teosed...................................................lk 10 Looming.................................................................lk 11-12 Kokkuvõte..............................................................lk 13 Ka...
loomingus koorilauludega. 20. sajand tõi eesti muusikasse ka teised muusikažanrid - sümfoonilise, vokaalsümfoonilise ja instrumentaalmuusika. Sümfoonilise ja vokaalsümfoonilise muusika teerajajateks olid heliloojad Rudolf Tobias ja Artur Kapp. Esimesed instrumentaal- ja sümfoonilise muusika loojad olid ka Aleksander Läte, Mihkel Lüdig ja Peeter Süda. Üheks tähtsamaks muusikažanriks oli endiselt koorimuusika ja koorilaule leiab pea kõikide tollaste heliloojate lomingust. (Näiteks Mihkel Lüdigi laul „Koit“ on saanud meie laulupidude traditsiooniliseks avalauluks.) Rahvusliku helikeele rajajad koorimuusikas olid Mart Saar ja Cyrillus Kreek. Eesti esimese ooperi sünniaega on raske määrata, sest esimesi katsetuse selles valdkonnas tegi juba Karl August Hermann. Esimeseks rahvuslikuks ooperiks peetakse ajaloolis-romantilist ooperit „Vikerlased“, mis valmis aastal 1928, heliloojaks Evald Aav. Ooperi tegevus toimub 1178
Franz Xaver Süssmayr. Reekviem on Mozarti tähtsaim vaimulik teos. Ludvig van Beethoven 1) Lapsepõlv ja otsingud 1770. Bonnis sündinud, 1783. õukonnaorkestri klavessiinimängija, 1793. asus püsivalt Bonni elama 2) Loominguperioodid 1792-1802: varane looming – kuulsus klaverivirtuoosina, 1801-1802 kriis ning hakkas kurdiks jääma, sündis uus väljenduslaad – jõulisus, „Kuupaistesonaat“ 1802-1818: suurem osa lomingust – „Kangelassüfoonia; V,VI, VII sümfoonia; ainus oratoorium – „Kristus õlimäel“, ainus ooper – „Fidelio“ 1813-1815: kriis – depressioon, kuid kuulsus haripunktis, rikkus, teoseid vähe 1816-1827: hiline loomimng – täiesti kurt; suurteosed „Missa solemnis“, „IX sümfoonia 3) Sümfooniline muusika, sümfooniad Ülev, dramaatiline väljendus, loogiline ülesehitsu
teemaks just see viimane. Nii ma asusingi vabat aega otsima, et töö valmis teha. Algatuseks oli tarvis mõelda, mida ma täpsemalt referaati sisse tahan panna. Kuna Mussorgski kohta on eesti keeles raske piisavalt palju materjali leida, otsustasin kõigepealt tutvustada romantismi üldiselt ning seejärel romantismi muusikas. Siis hakkasin materjali helilooja kohta otsima. Väga raskeks see ei osutunudki ning leidsin piisaval hulgal teavet tema eluloost, lomingust ning kirjeldasin ka kahte tema suurteost- ,,Pildid näituselt" ja ,,Boriss Godunov". Loodan, et nii nagu mina ise, saavad ka teised siit referaadist palju huvitavat teada ning soovin head lugemist... 3 1. ROMANTISM Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele
esile rahvuslikku ühtsuse ja kodanlikukohuse progressiivseid ideid. Isiklikku ja ühiskondliku vaheline probleem lahendatakse ühiskondlikku kasuks, mis omandab omapärase vormi - truudus absoluutsele monarhile. Peategelase surm klassitsistlikus tragöödias on isiklikke tunnete ja kodanikukohuse (mis määras peategelase käitumist) konflikti tarvilik tagajärg. Pierre Corneille (1606--1684) Absolutismi kerkimise perioodi suurim kirjanik tema lomingust algab klassitsistlik teater, sealhulgas tragöödia. Prantsuse renessanssi ei kaunistanud teatrikunsti õitseng. Tehti katseid luua uus draama, tegutsesid esimesed professionaalsed teatritruppid, kuid poeetide ja näitlejate jõupingutused kulgesid oma rada ning rahvas eelistas endiselt keskaegseid farsse. Ammused traditsioonid avaldusid ka selles, et Pariisis oli kuulunud müsteeriumide lavastamise ainuõigus käsitööliste
annaabi.ee 
