2. Kreatsionism a) päev- ajastu teooria b) lünga teooria c) näilike ajastute teooria 3. Panspermia- teooria väidab, et elu tekkimiseks vajalikud algained võis Maale tuua mõni siia prantsatanud taevakivi. 4. RNA- maailm- arvatakse, et kõik on saanud alguse nukleiinhapetest, millest siis RNA koosneb, sest väikesed molekulid said just tänu nendele hapetele alguse. 5. Sooja lombi teooria- elu võis alata soojast väiksest lombist, kus oli igasuguseid ammoonium- ja fosforisoolasid, valgust, soojust, elektrit ja muud, nii et olid moodustunud valgu ühendid, valmis läbi tegema veelgi keerukamaid muutusi. Et tänapäeval pandaks selline aine koheselt nahka või neelataks ta, mis poleks juhtunud enne elusolendite formeerumist. 6. Kuuma katlakese teooria- elu sai alguse kuumaveeallikatest ookeanis 7. Jääkambri teooria- elu tekkis madalal (0) temp, sest mitmed DNA ja RNA koostises
Kurepaari pesitsematulek seevastu tähendavat õnne (abiellumist või lapse sündi). · Vanarahvas ütleb, et kui toonekurg muna pesast välja viskab, tuleb sügisest poolt suvi vihmane, aga kui poja, siis tuleb kuiv suvi. · Valge-toonekurge nimetatakse Eesti rahvajuttudes ka titetoojaks. Viimase kuuekümne aasta arhiiviteadete põhjal toob toonekurg Eesti peresse tite allikast, kaevust, loigust, lombist, linaleost, kraavist, ojast, jõest, järvest, rabast, metsast, titemäelt jne. Laps tuuakse nagu teistegi Euroopa rahvaste juttudes noka vahel või tiiva peal, mähkme või sõela sees, läbi akna või läbi korstna.
mis teeb asja kõikide jaoks raskeks. Inimesed peavad ennast teistest tähtsamaks ja arvavad, et nende sihtpunk on olulisem nii, et see põhjendab ju muidugi nende kiiruse ületamist või läbi punase tule sõitmist. Samas, kui normaalse kiirusega sõita, piiri peal, siis lastakse pasunat taga, sest sõidad liiga aeglaselt. Autor on veel näiteks toonud, kuidas ta oli sügisel kõndinud tee servas, auto oli temast mööda sõitnud ja ta märjaks pritsinud, sest sõitis lombist üle. Auto jäi foori taha seisma ja kui mees küsima läks, et miks juht nii tegi, siis ta ei saanud isegi vabandust vaid teda hakati sõimama. See on kohutav probleem, kuid lahendeid on palju. Ei ole soovitatav viha välja elada liikluses, kui keegi teeb midagi valesti või ebameeldivat siis oleks sobiv seda ignoreerida ja lasta minna mitte järgi ässitada. Tuleb olla viisakas ja lahke. Kui peale sõitu on ikka viha alles siis ma ei tea, mine peksa kodus kaste või midagi.
suuremad metsamassiivid: seal leidub pidevalt ka sobivat toitu. Toiduks on neil metskitsed, metssead, pdrad, valgejnesed jt. Samuti sobivad sooservad kige paremini hundikutsikate ilmaletulekuks, sest vesi peab olema lhedal: kohe, kui nad hakkavad sma liha, on neil vaja juua. Vikesi kutsikaid kaugete joogikohtade juurde viia oleks ohtlik, seeprast on hundi urud enamasti kmnekonna vi vhemalt mnesaja meetri kaugusel veest kraavist, allikast, ojast vi mnest lombist. Urud on tavaliselt mineraalpinnases, kuid need vivad olla ka raba turbapndakutes, kraavikallastes, puujuurte vi tuulemurru all ikka hsti varjatud kohtades. Hundikutsikate kodu on nende urg, koduu uruesine, kodutnav tee joogipaika, kodukoht pesitsus ja toitumisterritoorium, ning kodumaa kogu ulatuslik areaal rpasest Euroopast kuni Ida meredeni, jtkudes Phja-Ameerikas. Meie metsad on korraldatud ja tiheda teedevrguga ning hundid seetttu hsti valitsetavad. Siinsed hundid on
kuid liikumise ulatus võib tegelikuses olla väheke erinev. Maapinna taseme muutusi võib esile kutsuda ka inimese majanduslik tegevus. Näiteks kasvab suurte veehoidlate rajamisel hoidla piirides veemassi võrra koormus maakoorele, mis seetõttu vajub. Suuremate veehoidlate rajamine võib isegi põhjustada maavärinaid. Selleks, aga et võiksid tekkida nii suured muutused, peab olema ka võrdlemisi suurte mõõtmetega veehoidla. Ei piisa sellisest nõndanimetatud lombist nagu seda on Narva veehoidla. Samas ei tohi ka unustada seda, et kunagi Eestit katnud jääajajärgne vesi kaalus samuti midagi ja avaldas seega ka mõju maakoore kerkele. 10 4. Kokkuvõte Käesolevast referaadist selgub, et miski siin maailmas ei ole täpselt ette nähtud ja alati võib juhtuda teisiti, kui inimene ette võib ennustada või ette võib näha
Just sel hetkel, kui tema raev oli jõudmas haripunkti, ujus autolaternate valgusesse paduvihmas vaevunähtav kogu teeserval. Õnnetu läbiligunenud kogu, veidralt riides, märjem kui mäger pesumasinas hääletas. ,,Vaene vilets jobu," mõtles Rob McKenna endamisi, saades aru, et tegemist oli kellegagi, kellel oli rohkem õigust tunda end lohku tõmmatuna kui temal endal, ,,peab olema üdini külmunud." Ainult idioot hääletab niisugusel ilgel ööl. Külmud ära, saad märjaks ja lombist läbi sõitvad veoautod pritsivad su täis. Ta raputas mornilt pead, ohkas veel kord ja keeras auto suurema veevälja suunas. ,,Said nüüd aru," mõtles ta sellest läbi kündes. ,,Ikka suisa värdjaid on tee peal liikvel." Tahavaatepeeglisse ilmus paar sekundit hiljem hääletaja läbimärjaks kastetud kuju teepervel. Hetkeks tundis ta end hästi. Hetk või paar hiljem tundis ta end halvasti, et oli end hästi tundnud. Siis tundis ta end hästi, et oli tundnud end halvasti, et oli
Konkurentsiteooriale pani aluse Gause. Üksus: populatsioon Tekib: kui kaks populatsiooni ihaldavad samu ressurse/tingimusi, mida on keskkonnal pakkuda piiratud hulgal – ressursikonkurents C1 ja C2 – konkureerivad populatsioonid E – liikide ühine vaenlane R – limiteeritud ressurss, mille pärast konkureeritakse a) VAHETU KONKURENTS Liikide isendid puutuvad otseselt kokku, otsene võitlus b) KONKURENTS LÄBI RESURSI TARBIMISE Kui jaanalind ja antiloop lähevad koos lombist vett jooma, siis jaanalinnu kael on pikem ja kui lombis jääb vet vähemaks, saab jaanalind juua, antiloop mitte. Võit äbi resursi ammutamise. c) NÄIV KONKURENTS Isendeid ründab sama vaenlane (nt parasiit), kuid ühte mõjutab rohkem kui teist. nt: Euroopa hirv ja põder – Tarbivad samu ressursse ning hirv lõp põdra alalt välja: Põhjus ajuparasiidis mis nakatas mõlemat, kuid vaid põder suri. d) KONKURENTS LÄBI 3.LIIGI
annaabi.ee 
