· Kuid mis see elu muud ongi, kui pidev vastuolu, mis meile eales puhkust ei anna. Lk 210 · Ma ei usu, et sugutund oleks inimese käitumises määrav tegur. Külm, nälg ja vaesuse häbi mõjutavad psüühikat palju tugevamini. Lk 212 · Ideed tulevad siis, kui sa neid pingsalt otsid. Lk 215 · Luule on armastuskiri maailmale. Lk 257 · Intellekt ilma tunneteta on iseloomulik paadnud kurjategijatele, tunded ilma mõistuseta iseloomustavad kahjutut lollikest. Lk 268 · Ainult töö annab elule mõtte, kõik muu on vaid petlik vervendus. Lk 295 · Geeniusel ja kurjategijal peabki palju ühist olema, sest mõlemad on äärmiselt suured individualistid. Lk 301 · Kujutlus on samasugune tõe lähendus kui matemaatline tõestus. Tõde saavutada ei ole alati võimalik ratsionaalselt. Lk 302 · Sõda on kui Minotaurus, kes õgib ära noored ja jätab ellu vaid küünilised raugad. Lk 399
,,See ainult viirastud sulle," ütles ta. Saabus papp, andis jumalaarmu ja toimetas võidmise. Siis hakkas Marfa midagi arusaamatut pomisema ning heitis hommiku eel hinge. Naabrieided pesid ta, rõivastasid ja panid kirstu. Et salmilauljale mitte ilmaaegu maksta, luges Jakov ise Taaveti lauluraamatut, aga haua eest ei võetud talt midagi, sest kalmistuvaht oli vana vader. Neli meest viisid kirstu matuseaeda, kui mitte raha, vaid lugupidamise pärast. Kirstu taga käisid eided, kerjused, kaks lollikest, vastutulev rahvas tegi vagusalt ristimärke... Ja Jakov oli väga rahul, et kõik läks nii auväärselt, viisakalt ja odavalt ega haavanud kedagi. Jättes Marfaga viimast korda jumalaga, puudutas ta kirstu käega ja mõtles: ,,Hea töö!" Aga kui ta kalmistult tagasi tuli, valdas teda suur meeleraskus. Ta polnud nagu terve: hingamine oli kuum ja raske, jalad nõrgad ja vaevas kange janu. Liiatigi kippusid kõiksugused mõtted pähe
Sokratese tarkus tarkus seisneb selles, kui inimene teadvustab endale oma mitteteadmist, saab aru kui vähe me tegelikult teame kui vähe me maailmast teame. Sokratese meetod ehk dialektia so vestluskunst, arukus vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine. Kasutas 4 võtet: IROONIA. Peaeesmärgiks oli näidata väitluspartneri mitte teadmist. Selleks mängis ta lihtsameelset lollikest, kuid kavalate küsimustega ajas kaaslase ummikusse. ÄMMAEMANDA KUNST. Ta uskus, et kõik teadmised on inimesel sünnist saati olemas hinges ja õpetaja ülesandeks on need suunavate küsimustega välja tuua. MÄÄRATLUSE OTSIMINE. Ta oli seisukohal, et kui inimene midagi teab, siis ta peab oskama ka seda defineerida ehk määratelda. INDUKTSIOON. Definitsiooni tuvastamiseks tuleb kasutada induktsiooni, nt. teha üksikute näidete põhjal üldistusi
Sokratese tarkus tark on see, kes tunnetab oma mitteteadmist (ma tean, et ma mitte midagi ei tea). Tark on ainult jumal, inimene saab olla ainult tarkuse armastaja filosoof, kes paikneb targa ja rumala vahepeal. Sokratese meetod ehk dialektika St vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ja vastata, nii et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine. Sokrates ise oli vestluses juhtiv pool ning kasutas järgmisi võtteid: · iroonia mängis lihtsameelset, lollikest ja ennast targakspidav inimene hakkas teda õpetama, kuid kavalate küsimuste abil juhtis Sokrates partneri ummikusse, näidates, et partner ei tea tegelikult mitte midagi. See võte oli ettevalmistav etapp edasiseks vestluseks. · ämmaemandakunst ehk maieutika ta uskus, et kõik teadmised on sünnist saadik hinges olemas ja õpetaja ülesandeks on suunavate küsimustega need hingest välja tuua nö välja sünnitada.
ajas mees kõik minema. Nõnda on nende 12 järeltulijaid nimeatatud muda-, metsa, kesa- ,pae jne junlasteks. Kui midagi teistmoodi oli,oli seda kohe näha. Miks Ugala on Viljandis?- Ugala teatri sündimise päevakv võib lugeda 5 jaan 1920. Nime Ugala kui viitele kahele iidsele Eesti maakonnale Ugandile ja Sakala, soovitas asutatavale teatrile kirjamees F. Kulhbarsi. Nime kohta tuli kriitikat: Ugal ju tähendab lollikest, ogarat inimest kelle mõistus alati selge ei ole. Kuhlbars sündis Sangaste kihelkonnas Unikülas, ehk seetõttu sai nimeks Ugala. Kokkuvõte- etnonüümid on osa meie keelest, kultuurist ja ajaloost, mis väärivad kasutamist ja arendamist. Etnonüüme on rohkem Lõuna-Eestis ja saartel. Tänapäeval võime ka linnades näha samalaadesid nimemoodustusprintsiipe. Kuigi me ei taha seda alati tunnistada, jälitab seesugune hõimukuuluvus meid
Mingi kiire mõttepöörde tõttu siirdus jutt järsku uuele kõneainele. «Mida arvate loost, mida jutustas Chaláis' tallmeister?» küsis keegi teine musketär, ilma otseselt kellegi poole pöördumata, sest küsimus oli mõeldud kõigile juuresolijaile. «Mis ta siis jutustab?» küsis Porthos kehkjalt. 31 «Ta räägib, et nägi Brüsselis kardinali neetud käsilast Rochefort'i kaputsiinlase riietuses; tänu valeriietusele olevat see neetud Rochefort härra de Laigues'i nagu lollikest ninapidi vedanud.» «Nagu tõelist lollikest,» lausus Porthos. «Kas see lugu on aga täiesti kindel?» «Kuulsin seda Aramiselt,» vastas musketär. «Tõesti?» «Ah, te teate seda väga hästi, Porthos,» tähendas Aramis, «jutustasin teile ju ise eile õhtul. Ei maksa sellest nüüd enam rääkida.» «Ei maksa enam rääkida! -- see on siis teie arusaamine asjast! Ei maksa enam rääkida! Susi söögu! Küll teie aga muudate kiiresti oma arvamusi! Mõelge ometi!
annaabi.ee 
