kõrisevate kannustega. Angela langeb Mathiasele kaela, imetlevas ekstaasis.) Mathias viib rahva kuninga probleemiga kurssi ning kohtleb Angelat juba nagu kuningannat. Angela on otsemaid meestega kaasa minema, aga rahvas (Isa, Ema ja Karlo) teeb veel viimase katse peletada sissetungijad eemale nii, et tüdruk koju jäeks. Saavad lüüa. Mathias tahab Karlot kaasa viia ning vanemad kinni siduda, ent Angela veenab nad sellest välja. Angela saab endale jalga Karlo püksid ning lollaka tüdruku kombel jätab ta oma eelmise eluga hüvasti ning läheb. Karlo, Isa ja Ema vabastavad end köidikutest. Karlo tormab kähku minema, kavatsusega Angelale linna järele tormata. (Eesriie.) Kolmas vaatus Esimene pilt (Tuba kuningakojas. Pehme mööbel, vaibad, pildid seintel, lilled vaasides. Uksed nagu esimeses vaatuses.) Angela ning Kuningas omavahel
Eelmiste arvustajate väiteid "üks parimaid raamatuid, mida lugenud olen" lugedes tekib kergesti kahtlus, et see lugemus pole just kuigi suur. Oli ju natuke huvitav, aga mitte midagi erilist. Imelik släng segas algul kõvasti. Kõik need "gavariitamised", "kritshaitamised" ja "toltshokid" mõjusid üsna häirivalt, niikaua kuni ära harjus. Filmi näinutele tõesti midagi erilist juurde ei anna; imelik küll, aga film järgib raamatut üsna täpselt. "Raamatud on jälle moes" - sari hiilgab lollaka kujundusega, aga käesolev paistab nõmeduse poolest isegi nende hulgast välja. Malcolm McDowelli asemel on kaanel mingi James Bond, kes kedagi püstoliga sihib. Ühekordseks tarbimiseks, arvan. No ei kutsu rohkem kätte võtma küll. Raamat algul venis mul nagu tatt, kuigi olin sellega juba alustanud, lugesin siiski enne veel Henno raamatu läbi, ei saanud apelsini-raamatuga üldse joonele. Raamat jagunes kolmeks osaks: 1. osas baseerub kõik vägivallale, ultravägivallale nimelt
Holden ei saanud aru, kas Stradler lõi ta nokki või mitte. Arvatavasti ei löönud, sest see pole nii lihtne nagu filmides. Kui Holden üles vaatas, siis ta nägi, et stradler oli väga mureliku näoga. Stradler arvas, et Holden oli löönud pea kõvasti vastu põrandat ära. Holden siiski sõimas edasi, kuigi ta teadis, et see oli väga lapsik. Stradler ütles, et Holden peseks näo puhtaks, kuid selle peale ütles Holden, et ta võiks mrs. Schmidti läbi krapsata ja et Stradler ise oma lollaka lõusta puhtaks peseks. Selle peale läks Stradler pesemisruumi. Kui Stadler oli ukse kinni pannud läks Holden Ackley ruumi ning küsis, kas ta ei magagi. Tõepoolest Ackley ei maganud. Ackley küsis, et mille peale nad kiskuma läksid. Selle peale vastas, et neil oli Stradleriga lihtsalt üks väike sagimine. Holden pani tule põlema ning alles siis nägi Ackley, et Holdeni nägu on täesti verine. Holden küsis, et kas ta võib täna Ely voodis magada
Holden ei saanud aru, kas Stradler lõi ta nokki või mitte. Arvatavasti ei löönud, sest see pole nii lihtne nagu filmides. Kui Holden üles vaatas, siis ta nägi, et stradler oli väga mureliku näoga. Stradler arvas, et Holden oli löönud pea kõvasti vastu põrandat ära. Holden siiski sõimas edasi, kuigi ta teadis, et see oli väga lapsik. Stradler ütles, et Holden peseks näo puhtaks, kuid selle peale ütles Holden, et ta võiks mrs. Schmidti läbi krapsata ja et Stradler ise oma lollaka lõusta puhtaks peseks. Selle peale läks Stradler pesemisruumi. Kui Stadler oli ukse kinni pannud läks Holden Ackley ruumi ning küsis, kas ta ei magagi. Tõepoolest Ackley ei maganud. Ackley küsis, et mille peale nad kiskuma läksid. Selle peale vastas, et neil oli Stradleriga lihtsalt üks väike sagimine. Holden pani tule põlema ning alles siis nägi Ackley, et Holdeni nägu on täesti verine. Holden küsis, et kas ta võib täna Ely voodis magada. Kuid
tuimaksi kõik tundmused töntsiks, ta oli ammugi peast nõdraks läinud, aga ta elas siiski. Veel mitu ja mitu aastat pärast Suurt mässu käis üks vanatüdruk, keda Risti Maieks kutsuti ja lollakaks arvati, iga nädalas korra lossis, kuhu ta oma vaba talukoha peale pandud maksu võiga ja munadega tasus. Ta ei unustanud millalgi sõjameestelt ja sulastelt küsida, kas igavene vang Villu veel elab? Kümne aasta jooksul sai ta ikka 227 vastuseks, et vang veel elus on, ja igakord läks siis lollaka tüdruku nägu rõõmsaks. Ühel päeval öeldi talle, et Villu olevat surnud. Mai puhkes suure häälega nutma ja tõttas surnud vangi keha endale paluma. Selleaegne komtuur -- see oli juba kolmas pärast ammu surnud Heriket -- oli hea südamega mees ja käskis lollaka vanatüdruku palvet täita. Vangi surnukeha tõmmati august välja ja pandi Maie ree peale. Vaevalt oleks keegi neid rohelise ja musta nahaga kaetud luid endise sepa Villu riismeteks tunnistanud! Mai ei olnud silmapilkugi
annaabi.ee 
