ägedas vormis ei põe. Viirus levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ja vee kaudu; seda võivad edasi kanda koerad, kassid, närilised ja ka inimesed, samuti saastunud transpordivahendid jt esemed. Viirus püsib väliskeskkonnas elujõulisena mitmeid nädalaid, kuid hävib kiiresti kuumutamisel üle 75°C ning levinumate desinfektantide toimel. Haiguse kliinilisteks tunnusteks on lindude uimasus, isutus, hingeldamine, kõhulahtisus, harja, lokutite ja näopiirkonna turse, täppverevalumid limaskestadel ning äkksurm. Kasutatud kirjandus: http://www.inimene.ee/index.php? sisu=uudis_edasi&mid=220&id=160&lang=est http://www.tervisekaitse.ee/?mid=1131 http://www.cdc.gov/flu/swine/investigation.html http://et.wikipedia.org/wiki/Linnugripp http://www.inimene.ee/?disease=g&sisu=disease&did=376 "Tervishoiu ABC" lk.214 "Tervishoiu käsiraamat" lk.816
vormis ei põe. Viirus levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ja vee kaudu; seda võivad edasi kanda koerad, kassid, närilised ja ka inimesed, samuti saastunud transpordivahendid ja teised esemed. Viirus püsib väliskeskkonnas elujõulisena mitmeid nädalaid, kuid hävib kiiresti kuumutamisel üle 75°C ning levinumate desinfektantide toimel. [11] Haiguse kliinilisteks tunnusteks on lindude uimasus, isutus, hingeldamine, kõhulahtisus, harja, lokutite ja näopiirkonna turse, täppverevalumid limaskestadel ning äkksurm. [11] Inimeste hulgas levib gripiviirus piisknakkusena ja piisktuumadena, otseses kontaktis ja kaudses kontaktis nakkusallikaga, ise kätega nakkustekitaja konjunktiivide limaskestale või ülemistesse hingamisteedesse viies. [4] Linnugripil on sarnased sümtomid tavalise gripiga: palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, konjuktiviit. Rasketel juhtudel võib see põhjustada tõsiseid hingamisprobleeme ja
Haiged linnud võivad olla viirusekandjad kuni aasta. Haigestumus kuni 100%, suremus 50-60%. Levik: ülemaailmne haigus. Kuulub OIE A-nimekirja, teatamiskohustuslik. Virulentsed tüved esinevad endeemilisena Aasias, Aafrikas ning Ameerikas. Madala virulentsusega tüved on levinud kõikjal, eriti uluklindude hulgas. Vistserotroopsed velogeensed viirustüved: kahjustavad maosooletrakti, profuusne kõhulahtisus, roe heleroheline; pea piirkonnas, lokutite turse, harja tsüanoos. Munatoodang langeb. Letaalsus kuni 100%. Neutroopsed velogeensed viirustüved: põhjustavad ägedat respiratoorset haigestumist. Närvihähud: maneezliikumine, pea treemor, tortikollis, tiibade ja jalgade paralüüs. Mesogeensed viirustüved: respiratoorne haigestumine, munatoodangu langus, tibudel letaalne närvivorm. Lentogeensed viirustüved: kergekujuline respiratoorne sündroom, subkliiniline haigestumine.
Levik: horisontaalne, vertikaalne. Haiged linnud võivad olla viirusekandjad kuni aasta. Haigestumus kuni 100%, suremus 50-60%. Levik: ülemaailmne haigus. Kuulub OIE A-nimekirja, teatamiskohustuslik. Virulentsed tüved esinevad endeemilisena Aasias, Aafrikas ning Ameerikas. Madala virulentsusega tüved on levinud kõikjal, eriti uluklindude hulgas. Vistserotroopsed velogeensed viirustüved: kahjustavad maosooletrakti, profuusne kõhulahtisus, roe heleroheline; pea piirkonnas, lokutite turse, harja tsüanoos. Munatoodang langeb. Letaalsus kuni 100%. Neutroopsed velogeensed viirustüved: põhjustavad ägedat respiratoorset haigestumist. Närvihähud: maneežliikumine, pea treemor, tortikollis, tiibade ja jalgade paralüüs. Mesogeensed viirustüved: respiratoorne haigestumine, munatoodangu langus, tibudel letaalne närvivorm. Lentogeensed viirustüved: kergekujuline respiratoorne sündroom, subkliiniline haigestumine.
vanusest, east, soost, kaasnevatest nakkustest, viirusest, keskkonna tingimustest jne. Lindude gripi puhul võivad kahjustuda hingamiselundid, seedetrakt, suguelundid ja närvisüsteem. Sageli tekib äkksurm ilma kliiniliste tunnusteta. · Kergematel juhtudel halveneb lindudel isu ja aktiivsus, munatoodang langeb, munad on pehme koorega ja deformeerunud. Haigust iseloomustavad tursed peapiirkonnas, silmade ümber, harjal ja lokutitel ning tekib harja ja lokutite hüpereemia. Hingamiselundite kahjustuse korral tekib aevastamine, nõrevool ninakäikudest ja pisaratevool silmast. Närvisüsteemi kahjustusi iseloomustavad koordinatsioonihäired. Sageli tekib kõhulahtisus. Kergema haigusvormi korral domineerivad hingamiselundite kahjustused. Üksikjuhtudel võib haigus kulgeda varjatult. · pea ja kaela turse · limaskestade tsüanoos · villid ja haavandid harjal
annaabi.ee 
