Zoonoosid- loomade haigused antoponoosid- inimeste haigused (mõlemad võivad minna ühelt teisele-loomalt inimesele, inimeselt lo.) Klassifikatsioonid: kõhulahtisusega kulgevad infektsioonid respiratoorsed infektsioonid jt. Ülekanne vastavalt mehhanismile- toit, kontakt, õhk, perinataalne, siirutajad (nt sääsed) Haiguse vormid: *Akuutne (äge) haigus, subakuutne (alaäge), krooniline, asümptomaatiline (subkliiniline), latentne *Vastavalt lokalisatsioonile (lokaalne, süsteemne, koldeinfektsioon) *Vastavalt infektsiooni tekitajate ja tekke järgi. Haiguse determinandid ja epidemiloogiline triaad Ükskõik milline tegur Vastuvõtlikus võib olla liigitatud vanuse, soo kui ka liigi järgi Nakkuslikkus ei ole sama, mis inkubatsiooniperiood. Loom pole kohe pärast nakatumist nakkuslik (parasiitidel prepatentaeg) Keskkonnategurid: Abiootilised ja biootilised, sotsiaal-majanduslikud tegurid
kusagile valu (KNS muutub ja hakkab vale asja tegema). Ntks valu amputeeritud jala varvastes. EMOTSIONAALNE REAKTSIOON ALATI! Krooniline seljavalu & tsentraalne valu. Ümberkõlastused võivad toimuda ka peaaju (mitte ainult seljaaju) tasemel. Krooniline valu On teada, kuidas tekib Valu vaigistava süsteemi nõrkus Uued ühendused närvirakkude vahel, valu läheb laiali, levib ka peaajus Ei vasta nii täpselt lokalisatsioonile Kroonilise valu sündroomid: Kestab kauem kui tavaline valu Diabeedi tõttu valu pikaaegsem tundmine, ntks jalas põlev tunne (perifeerse puhul) Herpese järgne valu piirkond (nahk) paraneb, kuid valu jääb vöötohatise järgselt (kahjustab närvijuuri). Perifeerne üliväikesed kiud rikutud Tsentraalne valu ,,koht" pea- või seljaajus Neuropaatiline valu Kaasnevad o Paresteesia sipelgad
2. Signaalmolekulide klassifikatsioon vastavalt toime ulatusele, endokriinsed signaalmolekulid (hormoonid) toimivad oma sünteesikohast eemal, tavaliselt imetajates kantakse hormoone edasi vereringe kaudu, parakriinsed signaalmolekulid (neurotransmitterid) toimivad oma sünteesikoha vahetus läheduses ja autokriinnsed signaalmolekulid toimivad samale rakule, kus sünteesiti. 3. Hormoonide klassifikatsioon vastavalt nende lahustuvusele ja retseptori lokalisatsioonile: väikesed lipofiilsed molekulid on võimelised läbima plasmamembraane (steroidid, türoksiin, retionoolhape), seonduvad tsütosoolsetele retseptoritele; hüdrofiilsed molekulid, mis seonduvad rakupinna retseptoritele (peptiidhormoonid, kateholamiinid); lipofiilsed molekulid, mis seonduvad rakupinna retseptoritele (prostaglandiinid). 4. Sekundaarsed vahendajad rakusisesed molekulid, mille struktuur muutub pärast
3. Autokiinne- signaalmolekul toimib samale rakule, kus sünteesiti, parakriinse erijuht 4. Signalisatsioon valk-valk kontaktide kaudu (adesiooon, k.a. Jukstakriinne toime) ~parakriinne, aga veidi pikema toimega 32 3. Hormoonide klassifikatsioon Klassifitseeritakse vastavalt nende lahustuvusele ja retseptori lokalisatsioonile: · Väikesed lipofiilsed molekulid- võimelised läbima plasmamembraane (steroidid, türoksiin, retionoolhape) seonduvad tsütosoolsetele retseptoritele · Hüdrofiilsed molekulid, mis seonduvad rakupinna retseptoritele (peptiidhormoonid) · Lipofiilsed molekulid, mis seonduvad rakupinna retseptoritele (prostaglandiinid) Rakupinna retseptorid võib jaotada nelja suurde klassi
............63 10. Elektroforees. Viroloogiline diagnostika.................................................................................71 2 Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem 1 A. Uuritav materjal Materjali valik toimub vastavalt haiguse patogeneesile, s.o. haigustekitaja võimalikule lokalisatsioonile organismis. B. Mikrobioloogiline diagnoosimine 1. Algmaterjali mikroskoopiline uurimine. Eesmärk: mikroorganismi morfoloogia kindlaksmääramine ja organismipoolse põletikulise reaktsiooni olemasolu määramine. Klinitsistile antakse orienteeriv vastus. Algma- terjal kantakse esemeklaasile, fikseeritakse leegil või alkoholiga, värvitakse vastavalt otsitavatele mikroorgani- smidele mõne spetsiaalse värvimismeetodi järgi (metüleensinine, akridiinoranž, Gram, Ziehl-Neelsen, Giemsa,
annaabi.ee 
