paksus erinev, samuti rakuline koostis Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele. Sissejuhatus psühholoogiasse 59 Funktsioonide seos ajuga: Funktsioonide süsteemne dünaamiline lokalisatsioon Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka (holism, antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd s.o. süsteemne lokalisatsioon Nt. keel: arusaamine (nägemise, kuulmise, katsumise kaudu) ja väljendumine erinevates lokalisatsioonides * Millistest komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest. Samad
Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks Eri ajukoore piirkondades raku-kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev. Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? – ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele. Funktsioonide seos ajuga: süsteemne dünaamiline lokalisatsioon Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka (holism, antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd – s.o. süsteemne lokalisatsioon Nt. keelevõime süsteemne lokalisatsioon: arusaamine: katsumine, kuulmine, nägemine, väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise erinevad etapid) * Millistest (erineva lokalisatsiooniga!) komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud,
Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks. Eri ajukoore piirkondades raku-kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev. Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele. Funktsioonide seos ajuga: süsteemne dünaamiline lokalisatsioon Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka (holism, antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd s.o. süsteemne lokalisatsioon. Nt. keelevõime süsteemne lokalisatsioon: arusaamine: katsumine, kuulmine, nägemine väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise erinevad etapid). * Millistest (erineva lokalisatsiooniga
Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks: 112 Eri ajukoore piirkondades raku- kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? – ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele 113 Funktsioonide seos ajuga: süsteemne dünaamiline lokalisatsioon Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka (holism, antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd – s.o. süsteemne lokalisatsioon 114 Nt. keelevõime süsteemne lokalisatsioon: arusaamine: katsumine, kuulmine, nägemine väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise erinevad etapid) 115
Müeliin ilmub ajukoorde kindlas järjekorras, see järjekord vastab funktsioonide arengule. Korbinian Brodmann (1868-1918): Tsütoarhitektooniline kaart. Mis erinevused neil piirkondadel on? – erinevad paksused kihtidel. Evolutsiooniliselt madalamatel loomadel on vähem tsütoarhitektooniliselt eristatavaid piirkondi, nende rakuline diferentseerumine on erinev/madalam. Järjest enam fikseerusid vastandlikud vaated aju ja käitumise seostele, anti- ja lokalisatsionism. Lorenz (???): mida rohkem ära lõikad, seda rohkem psüühika sassi läheb. Karl Kleist (1876-1960): Lokalisatsionistlik funktsioonide paiknemise kaart (1934). 4 Karl Lashley (1890-1954): Antilokalisatsionist. Rottide käitumine labürindis seoses erinevate ajukahjustustega. Kahjustuse koht pole oluline, vaid suurus! Ekvipotentsiaalsuse printsiip: säilinud ajupiirkond